"Maailma loodusorganisatsiooni hinnangul on ligi 50 protsendis toodetes, mida me poest iga päev ostame, palmiõli sees," ütles Mänd saates "Terevisioon". Sageli sisaldavad palmiõli magusad toiduained, nagu šokolaad ja kohukesed, aga ka puhastusvahendid, kreemid, huulepulgad ja isegi loomasööt.

Männi sõnul kasutatakse palmiõli ohtralt kolmel põhjusel. "Peamine põhjus on, et palmiõli on väga kerge töödelda," märkis ta ja selgitas, et võrreldes näiteks rapsi-, päevalille- või sojaõliga on palmiõli toatemperatuuril parajalt poolpehme.

Teiseks on õlipalm väga saagikas. "Näiteks ühelt õlipalmi hektarilt sa saad neli kuni viis korda suurema saagi kui rapsist," selgitas Mänd. Kolmandaks maitseb palmiõli Männi sõnul meie jaoks hästi. "Me ei saagi aru, et seda sööme. See on igal pool sees: asendab näiteks kakaomassi või vaniljet," kirjeldas ta.

Paljukõneldud taim kannab nime aafrika õlipalm, kuigi seda kasvatatakse peamiselt Aasias, eeskätt Indoneesias, Malaisias ja Myanmaris. Neis riikides toob palmikasvatus Männi sõnul kaasa kolm suurt probleemi, millest hoomatavaim on ilmselt keskkonnakahju. "Istanduste rajamiseks võetakse maha vihmametsa. Võtad vihmametsa maha, siis loomad hävinevad," kirjeldas ta.

Elupaigata jäänud orangutangide kõrval on palmiõli tööstusel ka hulganisti inimohvreid. Näiteks peavad paljud kohalikud inimesed oma kodust lahkuma, sest külavanem on nende maa kiire kasumi nimel palmikasvatajatele maha müünud. "Me ei saa seda neile pahaks panna," nentis Mänd. "Oleme ise 1990. aastatel ise samasugust kauboikapitalismi teinud."

Paraku ei piirdu palmikasvatuse kahju Aasia maades Kristina Männi sõnul inimeste kolimisega. Pahatihti läheb palmipõlluks varasemalt kohalikele toitu andnud põllumaa. "Nad kasvatavad õlipalmi, aga riisi toovad kusagilt mujalt sisse, et ellu jääda. See on täiesti absurdne," ütles Mänd. Kolmandaks eiravad palmikasvatajad tema sõnul jämedalt inimõigusi, tuues naaberriikidest nii laps- kui ka võõrtööjõudu ja kasutades ametiühingute liidrite peal vägivalda.

Palmiõli tootmine ei täida Männi sõnul ainult istanduseomaniku taskuid, vaid ka tootja kukrut. "Ega kasvataja ei kasvataks, kui tootja ei küsiks. Tootja ei toodaks, kui meie ei sööks ega nõuaks juurde," kirjeldas ta seoste ahelat. Samas on Põhjamaades tema sõnul näha suhtumise muutumist. Nii ei kasuta Soome ettevõte Valio oma toodetes üldse palmiõli. Norras ei tohi alates eelmisest aastast aga toota ega müüa ühtki sertifitseerimata palmiõlist toodet.

"Sertifitseerimine tähendab, et on olemas Roundtable of Sustainable Palm Oil, mis kontrollib protsesse kolmanda poole auditeerimisega," märkis ta. Nii saavad üle vaadatud palmiõli kasvatamine, transport ja kasutus.

Männi sõnul moodustab sertifitseeritud palmiõli maailma aastasest kogutoodangust aga vaid 21 protsenti. "Kalev kasutab kõige nõrgemini sertifitseeritud palmiõli ehk mass balanced," selgitas ta. Sama kasutab ka suurkorporatsioon Unilever. Männi sõnul on need ettevõtted siiski lubanud minna aastaks 2022 üle serifitseeritud palmiõlile.

Tavatarbija ei pea palmiõli Männi sõnul täielikult vältima. Pealegi ei pruugi tarbijal toote koostist lugedes olla kerge häid valikuid teha. "Koostises on kirjutatud viis lehekülge erinevaid ühendeid, millest pole aimu ka, et see on palmiõli, aga need on kõik palmiõlil baseeruvad ühendid," märkis ta. Arvestades seda ning tõsiasja, et õlipalmikasvatus annab siiski maailmas miljonitele inimestele tööd, peitub lahendus Männi sõnul kontrollitud tootmisahelas.

"Ma isiklikult arvan, et surve peaks olema mitte loobuda palmiõlist, vaid saada aru, et tal on oma kasulikud elemendid sees. Loobuda tuleks aga tundmatut päritolu ebaõiglaselt ja loodust hävitavalt kasvatatud palmiõlist ning avaldada sinna survet," ütles ta.

Vaata nippe toidu säästmiseks ja muud põnevat keskkonnakuu erilehelt.