California San Francisco Ülikooli teadlased tõestasid, et halvatud inimese ajutegevusest on võimalik tuletada nii sõnu kui ka täielikumaid lauseid.

Ülikoolis töötav inseneriteaduse järeldoktor David Moses, kes oli ka uuringu üks põhiautoritest, ütles et tegu on olulise tehnoloogilise verstapostiga inimestele, kes loomulikult suhelda ei saa.

Teadlased töötasid ajuinfarkti üle elanud 36-aastase mehega, kes kaotas 15 aastat tagasi võime kõneleda. Siiamaani on mees suhtlemisel toetunud muudele vahenditele.

Insuldi, õnnetuste või haiguste tõttu kaotavad igal aastal maailmas tuhanded inimesed kõnevõime.

Varasemad uuringud selles valdkonnas on keskendunud ajulainete lugemisele elektroodide kaudu, et töötada välja liikumisproteesid, mis võimaldavad kasutajatel tähti lahti kirjutada.

Uue lähenemisviisi eesmärk on aga võimaldada kiiremat ja orgaanilisemat suhtlus.

Uuringus siirdistutati elektroodiseade mehe aju piirkonda, mis tavaliselt juhib häälekulgla tegevust. Mehele kuvati ekraanil küsimus ja seade registreeris ajutegevust, kui mees üritas vastuse andmiseks rääkida. Arvuti tõlkis ajutegevuse mustrid seejärel reaalajas sõnadeks ja lauseteks.

Arvuti õpetati ajutegevusest eristama ühtekokku 50 sõna, millega saab luua üle 1000 lause. Need olid igapäevaeluks vajalikud sõnad nagu "vesi", "perekond" või "hea". Arvuti tuvastas keskmiselt 15 sõna minutis 74-protsendilise täpsusega.

Uurijad suutsid lõpuks mehelt küsida selliseid küsimusi nagu "Kuidas sul täna läheb?" või "Kas te soovite vett?", millele mees vastas "Mul läheb hästi" ja "Ei, mul ei ole janu".

Tegu on esimese korraga, kui halvatud inimese kõnega seotud ajukoores tõlgitakse aju tegevus täissõnadeks.

Selline edusamm sillutab teed uuele tehnoloogiale, et taastada raske halvatusega inimeste loomulik ja kiire suhtlus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.