Insuldi korral vananeb aju iga ravita jäänud tunniga enam kui kolm aastat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Perekondlikule hüperkolesteroleemiale on omane kõrge LDL-kolesterooli tase. Haigus suurendab varajaste südame-veresoonkonna haiguste ja insuldi tõenäosust.
Perekondlikule hüperkolesteroleemiale on omane kõrge LDL-kolesterooli tase. Haigus suurendab varajaste südame-veresoonkonna haiguste ja insuldi tõenäosust. Autor/allikas: Gerd Altmann/Pixabay

Insult on sage neuroloogiline haigus, mis on kõikide haiguste surmapõhjuste seas teisel kohal ja olulisim puude põhjustaja. Tänu viimaste aastakümnete läbimurdele on insult muutunud ravitavaks haiguseks. Siiski on tähtsal kohal kiire tegutsemine, millest oleneb aju närvirakkude säilimine. Insuldi uurimisele on kogu oma karjääri pühendanud Janika Kõrv, kes alustas äsja tööd Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kliinilise neuroloogia professorina.

Kasuta mobiilirakendust strokeriskometer.com, et arvutada oma insuldiriski!

Eestis haigestub esmakordsesse insulti aastas enam kui 4500 inimest. Näiteks Tartu linnas on haigestunute arv üle 200 inimese aastas.

"Paljudel meist on insuldirisk. Kuigi teatud riskitegureid, nagu sugu, vanus ja geneetiline eelsoodumus, ei saa muuta, võib insuldi tekkevõimalust tervisliku elustiiliga palju vähendada. Esmased soovitused on lihtsad: ära suitseta ega tarbi liigselt alkoholi, jälgi kehakaalu ja ole füüsiliselt aktiivne," rääkis kliinilise meditsiini instituudi kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv.

Kõrva sõnul on mõistetav, et kogu maailmas pööratakse suurt tähelepanu insuldi ennetamisele, samuti ravile, mille käigus püütakse parandada haigestunute elukvaliteeti. "Eestis on haigestumus teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmine, kuid noortel on see suurem ja ka ravi hilistulemused on halvemad kui mujal," tõdes ta.

Siiski on insuldiravi läbinud tohutu arengu ja praegu saab öelda, et insult on ravitav haigus.

Prekliiniliste ja kliiniliste uuringute tulemused on tõestanud, et närvirakkude lõplikku kahjustust on võimalik ära hoida kiire verevoolu taastamisega. Siin kehtib ütlus "aeg on aju". "See tähendab, et aju närvirakkude päästmiseks tuleb kiiresti alustada verevoolu taastava raviga. Suure ajuarteri sulguse tõttu tekkinud ajuinfarkti korral hävib 1,9 miljonit närvirakku minutis ja aju vananeb iga ravita jäänud tunniga 3,6 aasta võrra," tõdes professor.

"Insuldi tunnuste korral tuleb ruttu haiglasse pöörduda. Me oskame ajuveresooni ummistavaid trombe ravimitega lõhustada ja neid välja tõmmata," rääkis Kõrv kiire sekkumise vajadusest.

Kõrva sõnul on Eesti uute ravimeetodite rakendamisel esimeste hulgas Euroopas.

"Asja teine pool on haiguse ennetamine, mille võimalused on samuti avardunud. Kasutusel on tõestatud ravimeetodid, mille abil saab insuldi tekkeriski märgatavalt vähendada," rääkis Kõrv.

Kõrv on TÜ kliinilise meditsiini instituudi kliinilise neuroloogia professor 1. septembrist 2019. Loe professori uurimisvaldkonna kohta pikemalt meditsiiniteaduste valdkonna kodulehe rubriigist "Kolm küsimust uuele professorile".

Mobiilirakenduse strokeriskometer.com abil saab välja arvutada oma insuldiriski. Autor/allikas: Ekraanitõmmis

strokeriskometer.com

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: