Stress ja depressioon võimendavad insuldiriski ({{commentsTotal}})

Emotsioonid mõjutavad füüsilist tervist
Emotsioonid mõjutavad füüsilist tervist Autor/allikas: Wikimedia Commons

Stress, vaen ja depressioon võivad suurendada insuldiriski. Nimelt näitas hiljutine uuring, et depressioon võib insuldiriski tõsta 86 protsenti; stress 59 protsenti ning vaen võib haigusriski kahekordistada. 

Krooniline stress ja negatiivsed emotsioonid on olulised psühholoogilised tegurid, mis mõjutavad inimese tervist. Antud uuring seostab nimetatud tegureid just ajutervisega. Patsiendid ja tervishoiutöötajad peaksid olema teadlikud, et krooniline stress ja negatiivsed emotsioonid võivad insuldiriski tõsta. Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Stroke.

Töö hõlmas 7000 45-84 aasta vanuse täiskasvanu uurimist. Kõik osalejad täitsid küsimustikud kroonilise stressi, depressiooni, viha ja vaenu väljendavate emotsioonide kohta. Ükski uuringus osaleja ei kannatanud töö alguses südamehaiguste käes, ega olnud põdenud ka insulti.
Keskeltläbi 8.5 aasta pikkuse jälgimisperioodi jooksul tekkis insult või miniisult vähem kui kolmel protsendil vaatlusalustest. Samas oli haiguse esinemisrisk suurim nende inimeste seas, kelle emotsionaalsete probleemide (stressi, vaenu ja depressiooni) tase oli kõrgeim.

Seega, insuldiriski pärast mures olevad inimesed peaksid klassikaliste riskitegurite (suitsetamine, kõrge vererõhk) kõrval pöörama tähelepanu ka oma emotsioonidele ja stressile. Psühholoogilistel teguritel on haiguse tekkes oluline roll ning stressi ja depressiooniga tuleks tegeleda ning vajadusel otsida ka professionaalset abi.

Loe lisa:
Stress, depression may boost stroke risk, study finds (msn Healthy Living)

Toimetaja: Katrin Sak

Allikas: msn Healthy Living



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: