Suur osa insuldi üle elanud patsientidest tervislikult elama ei hakka

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Enne insulti oli uuringus osalejatest ligi 50 protsenti suitsetajad. Pärast insulti oli suitsetajaid pea 34 protsenti. Autor/allikas: kenji aryan/Flickr (CC BY-SA 2.0)

Insuldi üleelamine muudab inimese tervisekäitumist pisut paremuse poole, ent siiski on väga suur hulk neid, kes ei muuda oma elus tegureid, mis esmase insuldini viia võisid. Näiteks ei loobuta suitsetamisest ega leita teed füüsiliselt aktiivse eluviisi juurde, nii selgus Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuringust.

Insuldil on mitu mõjutatavat riskitegurit, sealhulgas käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, ülekaal ja vähene kehaline aktiivsus.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini nooremteadur Minni Saapari sõnul seisneb probleem selles, et insuldikogemusega patsiendid ei pööra oma tervisekäitumisele tihti piisavalt tähelepanu.

Noorte insuldipatsientide tervisekäitumise muutmine on Saapari sõnul oluline. "Nad vajavad edukate muutuste tegemiseks ka arsti tuge, ja mitte ainult vahetult pärast insulti, vaid ka edaspidi," tõdes uuringu üks autor, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini nooremteadur Minni Saapar.

Et selgitada välja noorte insuldipatsientide tervisekäitumise kitsaskohad, tehti Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide seas uuring, kus võrreldi suitsetamis‑, toitumis- ja sportimisharjumusi ning kehamassiindeksit enne insulti ja kolm kuud pärast seda. Uuring põhines noorte insuldiregistril, kuhu on kantud esmase isheemilise insuldiga ehk ajuinfarktiga 18–54-aastaste patsientide andmed.

Aastatel 2013–2017 täitsid patsiendid kaks korda tervisekäitumise küsimustiku: esimene kord pärast insuldiga hospitaliseerimist, kirjeldades haigestumisele eelnenud aega, ja kolm kuud hiljem järelkontrollis. Valimi moodustasid 191 patsienti, kelle mediaanvanus oli 48 aastat ja kellest 57,6 protsenti olid mehed.

Enne insulti olid neist ligi 50 protsenti olnud suitsetajad. 25 protsenti patsientidest, kelle tervis sportimist ei takistanud, olid olnud füüsiliselt aktiivsed – see tähendab, et nad olid teinud tervisesporti regulaarselt, vähemalt kaks korda nädalas.

Kuigi kolm kuud pärast insulti oli patsientide tervisekäitumises näha mõningaid positiivseid muutusi, oli mõjutatavate riskiteguritega patsientide arv siiski endiselt suur. "Patsientidel oleks vaja suuremat toetust harjumuste muutmiseks, eelkõige suitsetamisest loobumiseks ning insuldi järel sobiva kehalise tegevuse leidmiseks. Neile aspektidele tähelepanu pööramine peaks olema loomulik osa patsiendi raviteekonnast," ütles Saapar.

Uuringu "Isheemilise insuldiga patsientide tervisekäitumine" autorid on Minni Saapar, Siim Schneider, Riina Vibo ja Janika Kõrv.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: