Inimeste vananedes kuhjuvad rakkudes molekulaarsel tasandil nähtavad kahjustused. Need omakorda soodustavad vanaea hapruse ja tõsisemate haiguste teket. Mõnel inimesel tekivad kahjustused kiiremini kui teistel. Sellisel juhul räägivad teadlased kiirenenud vananemisest.

Inimeste õnneks saab digitaalsete mudelite ehk vananemiskelladega kiirenenud vananemist tuvastada enne raskemate tagajärgede ilmnemist. Neid saab kasutada ka vananemist pidurdavate teraapiate loomiseks, seda nii inimese kui ka elanikkonna tasemel.

Hiljuti avaldatud uuring sedastab, et vananemise vastane teraapia peab võrdväärselt füüsilisele tervisele keskenduma ka vaimsele tervisele. Ameerika Ühendriikide ja Hiina teadlased leidsid, et üksildusel, rahutul unel ja õnnetu olemisel on vananemise tempole märkimisväärne mõju. 

Stanfordi Ülikoolis inimeste pikaaegsest heaolu uuriv Manuel Faria märkis, et vaimne ja psühholoogiline seisund on üks kõige otsesem viis tervisenäitajate ja elukvaliteedi ennustamiseks.

Uuring kasutas vananemiskella, mida treeniti ligi 12 000 hiinlase peal, kasutades selleks andmeid nende vere ja teiste bioloogiliste eripärade kohta. Varem pole nii suure Hiina valimi peal vananemiskella treenitud.

Kiirem vananemine tuvastati inimestel, kes olid minevikus kogenud insulti, põdenud maksa- ja kopsuhaiguseid ja neil, kes suitsetavad. Lisaks aga ka nende puhul, kellel olid vaimse tervise probleemid. Seejuures seostus üksildus, lootusetus ja õnnetu olemine vananemisega tugevamalt kui suitsetamine. Lisaks vananesid kiiremini vallalised ja maapiirkondades elavad inimesed.

Uurimuse autorid järeldavad, et vaimset tervist tuleks arvesse võtta nii edasises uurimistöös kui ka praktiliste vananemisvastaste vahendite väljatöötamisel.