Arstid on patsiendi üldtervise hindamisel tuginenud pikka aega eelkõige kehamassiindeksile, kuid pelgalt kaalunumber üksinda ei anna tervislikust seisundist täpset pilti. Kahe täpselt sama kaalu ja kehamassiindeksiga inimese risk ajukahjustuste tekkeks võib kordades erineda. Indeksi põhjal pole võimalik eristada, kas rasvkude paikneb ohutult naha all või ümbritseb varjatult elutähtsaid siseorganeid, vahendab Science Alert. 

Teadlased teavad juba ammu, et ülekaalulisus ja rasvumine suurendavad vanemas eas dementsuseriski. Hiljutised teadustööd võimaldavad varasemaid teadmisi oluliselt täpsustada, näidates veenvalt, et pelgalt kehas leiduva rasva hulga põhjal pole võimalik pikaajalisi terviseriske hinnata. Kordades määravam tegur on, kuhu liigsed kiloe organismis ladestuvad.

Nahaalune rasv koguneb inimestel peamiselt kätele, jalgadele ja kerele. Vistseraalne rasv seevastu, peidab end sügaval kõhuõõnes, asudes maksa ja soolestiku ümber. Kõhuõõnde kogunenud nähtamatu kude ei kujuta endast seejuurest passiivset  energiavaru, vaid toimib aktiivse elundina. See eritab pidevalt erinevaid keemilisi ühendeid ja saadab neid vereringe kaudu üle keha laiali.

Hongkongi Polütehnilise Ülikooli (PolyU) teadlased otsustasid uurida lähemalt seoseid keharasva asukoha ja aju tervise vahel. Nende hiljuti ajakirjas Nature Mental Health ilmunud uuring osutab, et just vistseraalne rasv võib kahjustada aju valgeainet. Neid tuhandeid erinevaid ajupiirkondi ühendavad närvikiude võib võrrelda infokiirteedega. Kui need vähimalgi määral kahjustada saavad, hakkavad inimese kognitiivne võimekus ja mälu tasapisi alla käima.

Teadlaste endi sõnul viisid nad läbi maailma esimese ulatusliku multimodaalse uuringu, mis kombineerib süstemaatiliselt nõnda paljusid erinevaid tervisenäitajaid. Nad kaasasid analüüsi ühtekokku enam kui 18 000 Ühendkuningriigi biopangas talletatud inimese andmed. Uuringu tarvis kõrvutasid teadlased osalejate keharasva jaotumist nende ajupiltide ja kognitiivsete testide tulemustega. Uus analüütiline mudel paljastas selgelt eri piirkondade rasva erineva mõju ajusüsteemidele.

Kogutud andmetest selgus, et käte, jalgade ja kere ning siseelundite rasv mõjutab aju anatoomiat isemoodi. Muutused ilmnesid inimeste ajutüves ning ajupiirkondades, mis on seotud liikumise, emotsioonide ja mäluga.

Lisaks koorus tulemustest välja, et vistseraalne rasv on ainus rasvatüüp, mis kahjustab otseselt aju valgeainet ehk hävitab vaikselt neuronitevahelisi ühendusi. Kahjustunud valgeaine loob omakorda organismis soodsa pinnase märksa tõsisemate neuroloogiliste haiguste arenguks, sillutades teed näiteks ajuveresoonkonna haigusest tingitud kognitiivsetele häirele ning aju väikeste veresoonte haigusele. Mõlemad tervisemured kergitavad vanemas eas oluliselt riski haigestuda dementsusesse.

Ehkki uuring ei tuvastanud haiguste otseseid bioloogilisi algpõhjuseid, on teadlastel protsessi kohta oma oletus. Nende hinnangul põhjustab siseorganeid ümbritsev rasv nõrka, kuid kroonilist põletikku, mida tekitavad ühendid jõuavad vereringe kaudu ajju. Seal võib algne põletik sütitada aastate möödudes juba kordades ohtlikuma neuropõletiku. Uuringu läbi viinud teadlasrühma varasemate tööde järgi juhib kogu laastavat protsessi tõenäoliselt veel lisaks organismi glükoosi ja insuliini ainevahetus.

Jäsemetele ja kerele kogunev rasv aju valgeainele sarnast mõju ei avalda. Seal ladestuv rasvkude eritab märkimisväärselt vähem ohtlikke põletikku tekitavaid ühendeid kui kõhuõõnes paiknev rasvkude.

Suurest valimist hoolimata on teadustööl omad piirangud. Kuna tegu oli vaatlusliku uuringuga, ei tõesta analüüs veel lõplikult konkreetseid põhjus-tagajärg seoseid. Vistseraalse rasva mõju täpsete mehhanismide täielikuks mõistmiseks tuleb seega teha tulevikus lisauuringuid. 

Andmetest väljajoonistunud üldised suundumused annavad inimestele sellegipoolest mõningaid vihjeid. Kuna keharasva asukoht pole kivisse raiutud, saab pea igaüks oma sisemise rasva hulka teadlike elustiilivalikutega muuta.