Tartu Ülikooli (TÜ) kliinikumi neurofüsioloog Liis Väli puutub raskete krooniliste kesknärvisüsteemi haigustega patsientidega kokku iga päev. "Kui ma ise ei adu, et mul on mäluhäired ja ma ei saa maailmast enam aru, siis lähedaste jaoks on see väga suur elumuutus," kirjeldas ta Alzheimeri tõve salakavalat olemust ETV2 saates "Teadus kasumiks".

"Kui kognitiivne tase on väga kõrge, võime mõned aastad arsti ära petta, sest oleme harjunud sellist tarka juttu rääkima. Siis tuleb selline langus, et ühel hetkel vaimne tase enam ei kompenseeri seda ära. Poole aastaga võib tulla täielik allakäik," lisas Väli. Haiguse süvenedes vajab patsient järjest enam hooldust. Lõpuks võib vajada patsient enda ja tema lähedaste ohutuse kindlustamiseks ööpäevaringset järelvalvet.

Haiguse varajane diagnoos annab aga uue põlvkonna ravimite turule tuleku valguses lootust haiguse kulgu aeglustada. See parandaks patsiendi elukvaliteeti. Praegu puuduvad aga Parkinsoni ja Alzheimeri tõve varajaseks avastamiseks tõhusad meetodid. "Selliste haiguste puhul ei ole markerit, millega ette öelda, mingi analüüsi või uuringu järgi üldse selle haiguse riski kinnitada," selgitab TÜ kliinikumi närvikliiniku juhataja Pille Taba.

Tartu teadlased on aga leidnud uudse lahenduse: grafeensensoritel põhineva elektroonilise nina, mis analüüsib inimese hingeõhku. Füüsika instituudi laborijuhataja professor Raivo Jaaniso sõnul on nad seda tehnoloogiat seni kasutanud õhus leiduvate saastegaaside tuvastamiseks. Nüüd aga arendatakse seda edasi, et tuvastada ka neid ühendeid või gaase, mida inimene välja hingab.

Projekti on kaasatud ka arvutiteadlased, kelle ülesanne on tehisaru abil hingeõhus leiduvat tohutut andmemassiivi analüüsida ja sealt anomaaliaid otsida. "Neid väikseid osakesi ja ühendeid, mida üldse mõõta on võimalik, on sadades," ütleb Taba. Eesmärk on leida haigete hingeõhust molekule, mida tervetel inimestel pole.

Esimesed, ehkki veel väga algelised sensorkiibi prototüübid, on juba valmis. "See juhtus umbes kuuaega tagasi. Praegu teeme uusi katseid ja parandame vigu. Alles siis saame neid uurima hakata," räägib Jaaniso.

Projekti rahaline maht on umbes 1,3 miljonit eurot. "Iga Eesti inimese kohta üks euro," kõrvutab Jaaniso. Lootus on suur, et investeering toob kaasa murrangulise avastuse. "Kui see tuleb nüüd sellise uue varajase markerina kasutusele, siis muutubki see nii-öelda molekuliteadus rakendusteaduseks," loodab Taba. See tähendaks, et avastus jõuaks otse patsientideni ja aitaks parandada nende elukvaliteeti.

Kuigi teadlased on ettevaatlikud, on nad lootusrikkad. "Sajaprotsendilist garantiid me ei anna, aga kui me ei arvaks, et sealt tulemus tuleb, siis me ju ei teeks seda," kinnitab Taba. Prototüübi tulevikus tootmisse viimiseks teevad teadlased juba praegu tihedat koostööd tööstuslikke mõõteseadmeid tootva ettevõttega. 

Vaata ka ETV2 saadet "Teadus kasumiks", mis uurib Eesti teaduse potentsiaali majanduskasvu ja innovatsiooni edendamisel. Saatejuht Kristjan Pihl külastab Eesti ülikoole ja laboreid, et tutvustada tulevikku kujundavaid teadusprojekte ning analüüsida teadlaste rolli majanduse ja teaduse arengus, juhatades vaatajaid teaduse ja äri põnevasse maailma, kus sünnivad uued tehnoloogiad ja ideed, mis võivad muuta meie tulevikku.