Keegi ei oota, et inimesele diagnoositakse südamerabandus ainult vestluse põhjal. Ometi tehakse seda vaimse tervise häiretega iga päev. Skisofreenia spektrihäire esineb maailmas üle 23 miljonil inimesel. Lisaks skisofreeniale kuuluvad siia alla ka näiteks skisoafektiivne häire ja skisotüüpne häire.

Praegu pannakse diagnoos alles siis, kui sümptomid on juba väljakujunenud: hallutsinatsioonid, mõtlemishäired, tajumuutused. Vereproov ega ajupilt ei ütle arsti jaoks veel midagi. Ravimid ei tööta kõigil samuti ühtemoodi.

Minu teadustöö eesmärk on seda muuta. Meie teadusrühm otsib biomarkereid ehk neid keemilisi n-ö jälgi ajus ja veres, mis aitaksid vaimseid häireid varakult märgata. See võimaldaks tulevikus psühhiaatritel panna täpsema diagnoosi kiiremini ja inimene saaks õige ravi enne, kui sümptomid tema elukvaliteeti hävitama hakkavad. Teadustöö on osa suuremast uurimisprojektist, mis on välja kasvanud koostööst psühhiaater Liina Haringuga.

Oma doktoritöös uurin skisofreenia spektrihäiret läbi ühe konkreetse keemilise raja inimese kehas. See rada saab alguse trüptofaanist – levinud aminohappest, mida inimkeha vajab valkude ehitamiseks. Trüptofaani saab näiteks šokolaadist, juustust ja munast. Terve inimese kehas liigub see rada nagu sujuv liiklus maanteel.

Skisofreenia korral on aga näha, et ühes lõigus tekib ummik: mõned molekulid kuhjuvad ja teistes kohtades jääb neid puudu. Inimaju vajab siinkohal tasakaalu – liiga palju või liiga vähe mõjutab närvirakkude tööd, eriti neid retseptoreid, mis juhivad mõtlemist, tundeid ja tajusid.

Mis täpselt seda ummikut põhjustab, on veel välja selgitamisel. Küll aga oleme näinud, et sama keemilise raja tasakaalutus ei ole seotud üksnes skisofreenia spektrihäire sümptomitega, vaid võib kaasa aidata ka metaboolse sündroomi kujunemisele.

Viieaastane patsientide jälgimine näitas, et kuigi antipsühhootilised ravimid leevendavad sümptomeid, tõuseb paljudel inimestel samal ajal kehamassiindeks (KMI). Endiselt pole selge, kas kaalutõusu põhjustab haigus ise, ravimid, eluviisid – näiteks vähene liikumine – või nende tegurite koosmõju. Küll aga viitavad senised tulemused, et bioloogilised protsessid vaimse ja füüsilise tervise taga võivad olla üksteisega tihedamalt seotud, kui seni on arvatud.

Molekule on keeruline otse inimese ajus mõõta. Seetõttu kombineerin teadmisi nii mudelorganismidest kui ka inimeste vereanalüüsidest. Meie labori tehnoloogia võimaldab analüüsida suure täpsusega, milliste molekulidega on midagi n-ö valesti ja kui suures koguses.

Praegu suudame juba umbes 96-protsendise täpsusega eristada skisofreenia spektrihäirega inimest tervest, kasutades vaid vereproovi. Me ei suuda veel eristada erinevaid skisofreenia spektrihäire alatüüpe ning lõpliku diagnoosi saab ikka panna ainult psühhiaater, kuid see on väga suur samm edasi.

Sellest uuringust ei sünni ainult parem diagnoosimine. Kui mõistame, kus ja miks selle keemilise rajaga probleemid tekivad, saame leida ka uued sihtmärgid ravimiteraapiale. See võib tähendada tulevikus täpsemaid, kiiremini toimivaid ja väiksemate kõrvaltoimetega ravimeid – võib-olla isegi ravi, mis taastab normaalse ajutalitluse.

Minu teadustöö eesmärk on, et tulevikus saaksid skisofreenia spektrihäirega inimesed õigel ajal õige ravi. Siis ei peaks keegi ootama, kuni haigus endast valjuhäälselt märku annab.

Carolin Kuuskmäe kõneles 2025. aasta Tartu Ülikooli doktorantide populaarteaduslike kolme minuti loengute konkursil.

Viited:

Kuuskmäe, C., Philips, M. A., Kilk, K., Haring, L., Kangro, R., Seppo, I., Zilmer, M., & Vasar, E. (2023). Kynurenine pathway dynamics in patients with schizophrenia spectrum disorders across the disease trajectory. Psychiatry research, 328, 115423. https://doi.org/10.1016/j.psychres.2023.11542

Kuuskmäe, C., Mikheim K., Mohammadrahimi, N., et al. Negr1 Deficiency Alters Glutamate Signalling and Kynurenine Pathway in a Mouse Model of Psychiatric Disorders, 04 July 2025, PREPRINT (Version 1) available at Research Square https://doi.org/10.21203/rs.3.rs-7023014/v1 (Prepublitseeritud)