Inimestele ja teistele loomadele annavad neile ainuomase mõtlemisvõime spetsiifilised närvirakud ehk neuronid. Kokku koosneb inimaju umbes 100 miljardist taolisest närvirakust.

Rootsi teadlased eesotsas Karolinska Instituudi neuroteadlase Marta Paterliniga avaldasid nüüd ajakirjas Science uuringu, millest järeldus, et täiskasvanute ajus leidub rohkelt närvi-tüvirakke. Need kasvavad, jagunevad ja küpsevad lõpuks närvirakkudeks ehk neuroniteks. Seega leidsid teadlased tõendeid, et inimese ajus tekib uusi närvirakke ka täiskasvanueas.

See pole esimene kord, kui teadlased nn neurogeneesi lõpu inimajus kahtluse alla seadsid. Juba 2013. aastal leidis sama uurimisrühm, et uute neuronite teke jätkub läbi kogu elu, kuigi vananedes see mõnevõrra aeglustub. Samas tekitas teema teadlaste seas siiani erimeelsusi. Näiteks 2018. aastal ilmusid kuuajase vahega kaks vastandlike järeldustega uuringut.

Nüüd püüdsid teadlased keskenduda konkreetsele hüpoteesile: kui neuronite teke jätkub ka täiskasvanuna, peaks ajus leiduma rakke, mis on parasjagu jagunemas või neuroniteks arenemas. Selle tõestamiseks analüüs töörühm ajukoe proove vastsündinutest kuni 78-aastaste inimesteni. Uurijad kasutasid meetodit, mis võimaldas määrata üksikute rakkude omadusi ja tuvastada, millised geenid nende rakutuumades parasjagu avaldusid.

Kokku uurisid nad sel viisil enam kui 400 000 rakutuuma. Teadlased leidsidki närvirakkude eellaseid ehk eellasrakke erinevates arengujärkudes ka täiskasvanute ajudes. Sealhulgas rakke, mis olid jagunemisvalmis. Need uued rakud paistsid olevat pärit hammaskäärust, mis on hipokampuse osa ja mängib olulist rolli teatud mälutüüpide kujunemisel.

Küll aga sõltus see inimesest, kui palju uusi rakke nende ajus leiti. See erinevus koos varasema tõdemusega, et neurogenees ehk närvirakkude juurdekasv ajas aeglustub, võib selgitada, miks mõned inimesed onneuroloogilistele või psühholoogilistele häiretele vastuvõtlikumad. 

Samuti viitab see võimalusele, et kui leida turvaline viis aju loomuliku taastumisvõime suurendamiseks, võib sellest abi olla näiteks peatraumadest taastumisel. Konkreetsed ravivõimalused vajavad siiski veel uurimist.

Edasistes uuringutes kavatseb meeskond pöörata tähelepanu teistele aju piirkondadele, kus neurogenees võiks aset leida. Näiteks aju külgvatsakeste seintes.