Arst nentis saates "Terevisioon", et insuldiriski puhul on suurim riskitegur vanus, mida inimene ise mõjutada ei saa: "Tavaliselt on see vanemate inimeste haigus ja selle risk suurenebki vanusega."

Samas rõhutas ta, et insult võib tabada igaüht. "Võib küll tabada täitsa noori, võib tabada iga inimest, isegi väga tervet inimest, et nendel on tõesti hoopis teised riskitegurid," ütles ta. Elustiili, näiteks suitsetamise, vähese liikumise, ülekaalu ja stressi, asemel tulenevad need noorte puhul eelkõige geneetikast või kaasasündinud südameprobleemidest.

See muudab ka ennetustöö keeruliseks. Samarüütel tõdes, et kui mõjutatavaid riskitegureid, nagu suitsetamine või ülekaal, ei ole, siis ei olegi noorel inimesel enda kaitsmiseks palju teha. "Põhiliselt ikkagi on needsamad asjad, et elada võimalikult tervislikult. [...] Ennast ei pea aga väga tugevalt piirama, võib tarbida aeg-ajalt ka ebatervislikke asju, aga üldine elustiil peaks olema ikkagi kontrolli all," lisas ta.

Samarüütel peab seetõttu olulisemaks kiiret reageerimist sümptomite ilmnemisel, sõltumata patsiendi vanusest või varasemast tervislikust seisundist. Ta hoiatas, et noored ja terved inimesed kipuvad arvama, et nendega ei saa midagi tõsist juhtuda, ja jäävad seetõttu ootama.

"Isegi kui sa oledki noor ja terve ja arvad, et minuga ei saa midagi juhtuda, on hästi oluline kutsuda kohe kiirabi, mitte jääda ootama, kui insuldisümptomid tekivad," rõhutas Samarüütel.

Põhjus peitub selles, et tõhus ravi, mis aitab ajukahjustust ära hoida või tagasi pöörata, on võimalik vaid väga lühikese aja jooksul pärast sümptomite algust. "Näeme haiglas, et inimesed ikkagi ei tea ja tulevad haiglasse liiga hilja," nentis Samarüütel: "Me saame seda ravi teha ainult esimestel tundidel."

Kuidas insulti ära tunda?

Kõige lihtsam on insuldi sümptomeid märgata ühe kehapoole halvatuse või nõrkuse järgi. Inga Samarüütel täpsustas, et see ei pruugi alati olla täielik halvatus. "Vahel arvavad inimesed, et peab olema täielik ühe keha poole halvatus ja alles siis on tegu insuldiga, aga tegelikult võib olla see halvatus hästi erinev," selgitas ta. Kiirabi peaks kutsuma juba ühe keha poole nõrkuse või tuimuse peale.

Teine oluline sümptom on kõnehäire. "Kui kõne hakkab takerduma või sõnad ei tule hästi välja, kõnevoolavus on häiritud või kõnest arusaamine on häiritud, tuleks ka kohe kiirabi kutsuda," juhendas Samarüütel.

Ta pani inimestele südamele, et insuldi puhul on iga minut arvel. Mida kiiremini patsient abi saab ja ravi alustatakse, seda paremad on tulemused. "Iga minut kahjustab ajupuud ja seda ei saa enam tagasi pöörata. [...] Aeg on hästi oluline," rõhutas Samarüütel.