Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositakse Eestis vähk igal aastal ligi 9000 inimesel. Ligi pooli vähisurmasid saaks ennetada, kui inimesed muudaks oma eluviisi ning vaktsineerides end vähki põhjustavate viiruste vastu, nentis vähiuuringutele spetsialiseeruv TAI teadur ja aastaraamatu üks autoritest Keiu Paapsi.

"Sotsiaalmajanduslik olukord ja haridustase on mõlemad väga olulised tervise mõjurid, mis mõjutavad nii rahvastiku kui ka üksikisiku tervist. Eelkõige avaldab see oodatava eluea mõõdikuna," sõnas Paapsi.

Teaduri sõnul saab oodatavas elueas välja tuua kolm peamist märksõna: tervisekäitumine, ligipääs tervisehoiuteenustele, ja terviseteadlikkus. Näiteks on praegu Eestis juba võimalik valida tervisekassa poolt rahvastatavate teenuste ja ka omast taskust makstavate teenuste vahel.

Paraku on sellised teenused paremini kättesaadavad jõukamale ühiskonnakihile. Paapsi tõi näitena välja, et paljud tööandjad pakuvad nüüdisajal oma töötajatele ka tervisekindlustust, mis käib eeskätt kaasas paremini tasustatud töökohtadega.

"Vähi juurde tulles annab see nendele inimestele võimaluse teha iga-aastaseid tervisehoiu-uuringuid, mida tervisekassa eelarve võib-olla ette ei näe ja pöörduda väiksemate sümptomitega arsti juurde. Ühtlasi vähendab see neil ka raviootejärjekorda. Kui tasuta aega ei ole, siis need inimesed saavad valida ka tasulisi teenuseid," tõdes ta.

Teisisõnu satuvad sagedamini uuringutel käivad inimesed vähile varem peale, mis võimaldab ka tõhusamat ravi. Sealjuures tasub märkida, et kuigi riiklikud sõeluuringud on tasuta kõigile, osalevad TAI andmetel neis ikkagi eeskätt kõrgema haridustasemega inimesed.

"Emakakaelavähi puhul on märgatud, et madalama haridustasemega naised osalevad sõeluuringutes vähem ja tihtipeale avastatakse neil vähk hilisemas staadiumis. Madala haridustasemega mehed pöörduvad jällegi üsna hilja arsti juurde, mis samuti tähendab, et neil diagnoositakse vähk hilisemas staadiumis," märkis Paapsi.

Ka vähisuremuses on Paapsi sõnul oluline tegur just haridustase. "Näiteks rinnavähi ja kopsuvähi puhul näeme, et madalama haridustasemega inimestel on väiksem tõenäosus saada vähispetsiifilist ravi. Rinnavähi puhul saavad madalama haridustasemega naised vähem kiiritusravi, mis on väga oluline ravi modaliteet," tõi ta näite.

Sama on täheldatud rinnavähi puhul ka nendel naistel, kes on vallalised, lahutatud või lesestunud. Paapsi tõi välja, et vähihaige, kes elab keskusest kaugel ja elab üksinda, ei leia ravile minekuks naljalt võimalusi. Näiteks ei pruugi tal olla kedagi, kes talle autoga järgi tuleb, kui ta ennast pärast keemiaravi halvasti tunneb. Seetõttu näitavad uuringud, et üksikute inimeste ravisoostumus on madalam ja nad loobuvad kergemini ravist. 

Ebavõrdsuse tasakaalustamiseks püüab Tervise Arengu Instituut muuta emakakaelavähi sõeluuringud kättesaadavamaks ka neile, kes elavad keskustest kaugel. Neil tekib varsti võimalus soetada teste apteegist ja neid kodus teha.

TAI uuringuandmed näitavad sedagi, et madalama haridustaseme ja sissetulekuga inimeste seas on rohkem levinud sellised elustiiliga seotud riskitegurid nagu suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Kasu toovad elustiilitegurid nagu tervislik toitumine ja regulaarne liikumine vajavad aga jällegi ressursse, mis on kättesaadavamad parema elujärjega inimestele.

"Väga oluline on veel terviseteadlikkus ehk näiteks inimese teadlikkus vähi varajastest sümptomitest ja teadlikkus erinevatest võimalustest, mida riik pakub. Sõeluuringud on meil ju tasuta kõigile sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Kui sõeluuringutel osalevad pigem kõrgema haridustasemega inimesed, siis see näitab puhtalt seda, et nende teadlikkus oma tervisest ja selle hoidmisest on parem," nentis Paapsi.