Tartu Ülikooli kliinikumi vähikeskuse juhataja Lenne-Triin Kõrgvee selgitas, et küsimusele, miks lapsed vähki haigestuvad, ei ole sageli vastust. Umbes kümnel protsendil lastest tuvastatakse geneetiline eelsoodumus pahaloomuliste kasvajate tekkeks, kuid enamasti jääb haiguse põhjus teadmata.

Uuringutes on välja toodud mõningaid riske nagu ioniseeriva kiirguse mõju või kokkupuude pestitsiididega, kuid needki on pigem võimalikud, mitte otseselt kinnitatud tegurid.

"Me tõesti peame sageli vastama, et me ei tea, miks just see laps haigestus," ütles onkoloog "Vikerhommikus". Eestis diagnoositakse aastas umbes 57 esmast vähijuhtu lastel.

Enamik perearste ei pruugi kogu oma karjääri jooksul ühegi vähidiagnoosiga lapsega kokku puutuda, mistõttu ei pruugi see diagnoos esmalt meelde tulla. Siiski kinnitab Kõrgvee, et teadlikkus on ajas paranenud ja lapsi saadetakse uuringutele pigem rohkem kui vähem.

Küll aga tuleb ette, et noorukid ei räägi oma muredest ning mõned sümptomid jäävad tähelepanuta. "Kui on vähikahtlus, ei tohi patsienti kaheks kuuks jätta ootama ortopeedi või radioloogi vastuvõttu. Sellisel juhul tuleb kiiresti tegutseda ja kahtlus välistada," sõnas Kõrgvee.

Vähi kordumine ehk relaps on alati raskemini ravitav kui esmashaigestumine. Iga uue haiguspuhangu korral on jäänud ellu just need rakud, mis on olnud varasemast ravist kõige vastupidavamad ja agressiivsemad.

Kõrgvee selgitas, et haiguse prognoos sõltub paljudest teguritest: millise raku tüübiga on tegemist, kas haigus on juba diagnoosimise hetkel levinud, ja isegi lapse vanusest. Mõned kasvajad võivad väikelastel taandareneda, ent samad haigused vanematel lastel kulgevad sageli agressiivsemalt.

Kui täiskasvanutele tehakse sõeluuringuid vähi varaseks avastamiseks, siis lastele neid ei tehta, sest juhtude hulk on väike ja sümptomid väga erinevad.

Palavik, oksendamine, peavalud, seletamatud valud või tursed võivad viidata paljudele erinevatele haigustele, kuid võivad olla ka kasvaja esmasteks tunnusteks. Kõrgvee sõnul tunneb lapsevanem oma last kõige paremini: kui midagi tundub kahtlane, tasub pöörduda perearsti poole.

"Niisugust ühte sümptomit, mis ütleks kindlalt, et lapsel on vähk, ei ole. Tavaliselt on tegu sümptomite kogumiga, mis ajas süveneb," rõhutas Kõrgvee.