USA California Ülikooli teadlased avastasid, et toksiin nimega kolibaktiin võib põhjustada jämesoolevähki, mis tabab sagedamini just noori täiskasvanuid. Kõiki vanuserühmi arvestades, on jämesoolevähk neljas kõige levinum vähivorm ning on vähktõve surmapõhjuste seas teisel kohal, vahendab Gizmodo.

Kuigi jämesoolevähi esinemissagedus ja suremus on aja jooksul üldiselt vähenenud, pole langus olnud ühtlane – noorte ja keskealiste täiskasvanute seas on haiguse esinemissagedus hoopis tõusnud. Mõned eelnevad uuringud viitavad nii töödeldud toiduainetest, rasvumise suurenemisest kui ka muudest elustiiliteguritest lähtuvale riskile.

Värske uuring lisab võimalike põhjuste sekka veel ühe teguri. Töö autorid proovisid mõista, miks mõnes maailma piirkonnas on jämesoolevähi juhtumeid rohkem kui teistes. Selleks analüüsisid nad ligi tuhande inimese kasvajaproovides nähtud geneetilisi muutusi, mis hõlmasid nii varajase kui ka hilise algusega vähke.

Kolibaktiini on rakumutatsioonidega seostatud juba varem. Samas üllatas teadlasi, et kolibaktiiniga seotud mutatsioone esines varajase algusega vähkide puhul umbes kolm korda sagedamini kui hilise algusega juhtumites. Samuti leidsid nad molekulaarseid tõendeid, et need mutatsioonid tekivad sageli kasvaja arengu varajases staadiumis, viidates sellele, et kolibaktiin mängib olulist rolli nende vähkide kujunemises.

Kombineerides seda eelnevate teadustöödega, mis näitavad, et kolibaktiiniga seotud mutatsioonid ilmnevad sageli juba esimese elukümnendi jooksul, järeldavad autorid, et kolibaktiin võib olla oluline varajase algusega jämesoolevähi vallandaja.

Teadustöö autorid märgivad siiski, et kolibaktiin on ilmselt vaid üks tükk suuremast puslest. Kolibaktiiniga seotud mutatsioone leiti harvemini maapiirkondadest pärit inimestel. Seega on võimalik, et muud keskkonnategurid, nagu toitumine või antibiootikumide kasutus, soodustavad kolibaktiini tootvate kolibakterite kasvu soolestikus, eriti Ameerika Ühendriikides. 

Järgmisena loodavad artikli autorid välja selgitada, kas probiootikumid suudaksid kõrvaldada kahjulikumaid kolibakteri tüvesid. Samuti arendavad nad teste haiguse varajaseks avastamiseks, mis tuvastaksid just kolibaktiiniga seotud mutatsioone.