Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja", et südamehaigusi peetakse suuresti eluviisist sõltuvaks haiguseks. "Umbes 90 protsendil neist, kes südamehaiguste tõttu haiglasse satuvad, esinevad riskitegurid nagu kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, ülekaal, aga sageli ka kaasuv II tüüpi diabeet," selgitas Kalda. Samuti mängib rolli suitsetamine.

Kalda sõnul on suremus ja haigestumine vähenenud tänu kaasaegsele meditsiinile ja ravimitele. Samuti on vähenenud suitsetamine. Suurenev probleem on aga kasvav rasvunud ja ülekaaluliste inimeste hulk ning üha vähem on neid, kes liiguvad regulaarselt.

Ta tõi välja, et perearstina näeb ta sageli, kuidas inimesed teadvustavad riske alles siis, kui tervisega on juba midagi halvasti, ilmnevad kaebused või on olnud südameatakk. Samuti võib see juhtuda, kui haigestub mõni lähedane. "Elustiili muutmine on keeruline – see eeldab lisaks teadlikkusele ka motivatsiooni ja püsivust, et korrigeerida oma eluviisi," tõdes Kalda.

Tartu Ülikooli kliinilise geneetika kaasprofessor Sander Pajusalu selgitas, et südamehaigusi põhjustavad osaliselt ka geneetilised tegurid. On olemas klassikalised pärilikud südamehaigused, kus haigus esineb mitmel pereliikmel ning sageli juba noores eas. Neid põhjustavad enamasti konkreetse geeni muutused.

"Kõik inimesed on geneetiliselt erinevad – mõned geenivariandid suurendavad riski ning teised vähendavad riski südamehaiguste tekkeks. Geneetikat me muuta ei saa, kuid saame neid riske teadvustada ning mõjutada muudetavaid tegureid," rääkis Pajusalu. Ta lisas, et kuigi meditsiinisüsteem ei paku veel kõigile võimalust geneetilist riski määrata, saavad geenidoonorid oma riskitaset vaadata geenivaramu portaalist.

"Geenide tähtsust ei tasu üle- ega alahinnata. Vale on mõelda, et kui geenid on kehvad, ei saa inimene midagi ise teha või vastupidi, et kui geenidega on kõik korras, pole vaja tervislikult elada. Eluviisid on olulised igaühe jaoks ning nende mõju ei saa piirata ainult ühe haigusega. Kui elustiil on paigast ära, on suur risk südamehaigusteks ka hea geenifondiga inimestel," rõhutas ta.

Umbes kümme aastat tagasi loodeti, et geneetilise riski teadmine motiveerib inimesi elustiili muutma, kuid praktikas see nii hästi ei toiminud. "Elustiili muutmine on keeruline ka koos nõustamisega. Mõne inimese puhul võib teadmine aidata, kuid efekti on raske hinnata. Samas iga võidetud tervisekilluke loeb," nentis Pajusalu.

Eesti elanikel esineb võrreldes Põhja-Euroopa inimestega kõrgemat kolesteroolitaset. Ruth Kalda sõnul on Eesti elanike keskmine üldkolesteroolitase 6,8 ja nn halva kolesterooli ehk LDL väärtus 4,7–4,8 mmol/l. Tervislikuks loetakse üldkolesteroolitaset alla viie ning LDL väärtust alla kolme mmol/l. Kui inimesel on juba südamehaigus, peavad näitajad olema veel madalamad.

Kui elustiilimuutustest ei piisa, kasutatakse kolesteroolitaseme alandamiseks ravimeid – kõige sagedamini statiine, mis blokeerivad maksas kolesterooli tootmist. Tegemist ei ole kuurraviga, vaid neid tuleb võtta terve ülejäänud elu.

Kalda märkis, et Eestis kasutatakse statiine järjest rohkem, kuid endiselt kaks kuni kolm korda vähem kui Põhjamaades. Põhjused on varasem ravimite kõrge hind ning müüdid võimalike kõrvaltoimete kohta.

Südametervise uuring

Sel kevadel algas geenivaramu südametervise uuring, kuhu kutsutakse osalema 6000 geenidoonorit. Uuringu eesmärk on hinnata, kas geneetilise riskiskoori alusel valitud inimeste kolesteroolitaseme langetamine statiinraviga aitab vähendada südamehaiguste esinemissagedust. Põhihüpoteesina võimaldab statiinravi ennetada südamehaigusi kõrgema geneetilise riskiga inimeste seas.

Uuringu muudab ainulaadseks see, et osalejatele pakutakse kohest sekkumist ehk ravi. "Loodame, et ravi saanud inimeste südamehaiguste esinemine väheneb. Kui uuring osutub edukaks, võiks see tulevikus saada ennetustegevuses tavapraktikaks," sõnas Pajusalu.

Osalejad jagatakse kahte rühma: kontrollrühmas mõõdetakse kehakaalu ja kolesteroolitaset ning seejärel jätkatakse tavapärast elu. Viie aasta pärast kutsutakse nad tagasi ning mõõdetakse näitajad uuesti. Teine rühm alustab perearsti juures statiinravi ning jääb viieks aastaks jälgimisele. Uuring ei sega osalejate igapäevaelu.

Aprill on südamenädalate kuu ning Ruth Kalda meenutas, et südamesõbraliku eluviisi keskmes on Vahemere dieet – köögiviljade, kala, täisteratoodete ja oliiviõli eelistamine ning punase liha ja rafineeritud rasvade piiramine. Oluline on ka regulaarne liikumine – vähemalt viis korda nädalas, vähemalt 30 minutit korraga, kombineerides aeroobset koormust ja lihastreeningut.

Lisaks toitumisele ja füüsilisele aktiivsusele rõhutas Kalda vaimse tervise, une ja puhkuse olulisust südame tervisele. Samuti tasub vältida alkoholi liigtarbimist ja suitsetamine ei tee samuti midagi head.