Kardioloog Martin Serg rääkis, et veel 2023. aastal oli see protsent 47. "Meil ikkagi pigem suureneb südame-veresoonkonna haiguste suremus," lausus ta saates "Terevisioonis". Peamised põhjused on kõrge kolesteroolitase, diabeet, ülekaalulisus, suitsetamine ja kõrgvererõhutõbi. Kõik need moodustavad kokku komplekti, mistõttu on ka südame-veresoonkonna haigustesse suremine suhteliselt kõrge.

Serg tõi näite, et võrreldes Põhja-Euroopaga esineb Eestis mõningal määral rohkem kõrget kolesteroolitaset. Serg paneb inimestele südamele, et isegi kui Terviseportaalist oma terviseandmeid vaadates tundub, nagu oleks kõik rohelises, ei tasu alati mõelda, et kõik on korras. "Teatud inimestel ei ole need rohelised numbrid nii rohelised ehk kui inimesel on juba olemas südame-veresoonkonna haigused, siis tegelikult on kasutusel veel agressiivsemad ravieesmärgid," rääkis ta.

Mis see kolesterool üldse on? Martin Serg selgitas, et kolesterool on vereringes sisuliselt nagu ehitusmaterjal. Kolesterool on oluline keha normipäraseks toimiseks, sest aitab moodustada rakumembraane, toodab seedimiseks  sapphappeid ning on paljude hormoonide eelaine. Seega on see organismi tervisele oluline aine, aga kui seda on liiga palju, võib see kahjulik olla.

Halb kolesterool (LDL) on suure tihedusega ning kleepub veresoonte seinte külge, mistõttu on see peamine veresoonte lupjumistegur. Hea ehk HDL-kolesterool seob veres ülearuse kolesterooli ning viib selle maksa, milles töödeldakse see ümber või viiakse organismist välja

Südame-veresoonkonna haiguste puhul mängib elustiil väga olulist rolli. Näiteks halva kolesterooli puhul tasub toidulaud üle vaadata: vähendada loomse rasva osakaalu, suurendada kiudainete tarbimist ning süüa rohkem kalatooteid ja taimset toitu.

"Neile, kes on lihast loobunud, on väiksem võimalus kolesterooli küüsi jääda. Soovitus on punast liha süüa maksimaalselt korra nädalas ning eelistada pigem väherasvast liha või siis kala," rääkis Serg.

On ka inimesi, kellel on kõrge kolesteroolitase kaasasündinud. "Arvatakse, et Eestis on üks inimene kahesajast, kellel on geenimutatsioon, mis suurendab halva kolesterooli taset veres. Mis neid inimesi iseloomustab ning mida arstid ka järjest rohkem näevad, on see, et need inimesed saavad väga varakult südamelihase infarkti – umbes 40. eluaastates," lausus kardioloog.

Seepärast on oluline mõõta kolesteroolitaset, sest isegi kui kõrge tase on kaasasündinud, saab seda ravida. On olemas nii tabletravim kui ka süstitavad ravimid, mis on küllaltki tõhusad. Samas rõhutab Serg, et ära ei tohi unustada elustiili, mis on sama tähtis kui ravimid.