Lugeja küsib: kas nikotiinipatjade tõttu võib hammastest ilma jääda?

Ilmselt on iga lugeja märganud mõnda kaaskodanikku, kes käib ringi hokilitrit meenutava karbikesega ning poetab selle sisu endale aeg-ajalt moka alla – ilmselt on tegu kas nikotiinipatjade või huuletubakaga. Sellest, milline on nende padjakeste mõju suuõõne tervisele, rääkis Novaatorile Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste lektor Riina Runnel.
Nikotiinipatjadeks nimetatakse valget värvi portsjonkotikesi, mis sisaldavad kas tubakataimest pärinevat või sünteetilist nikotiinipulbrit koos aromaatsete süsivesinike, ammoniaagi, kroomi, formaldehüüdi või nikliga. Nende kasutus on Eestis tõusuteel. Tervise arengu instituudi 2023. aasta uuringust johtus, et nikotiinipatju peidab moka alla ligi neli protsenti elanikkonnast. 16–24 aastastest meestest kasutab neid suisa iga viies.
Võhikul on nikotiinipatju välimuse ja kasutusviisi põhjal ilmselt lihtne segi ajada huuletubaka ehk rootsi keeles tuntud snusiga. Erinevalt nikotiinipatjadest sisaldab snus niisutatud ja auruga töödeldud pulbertubakat. Seal sisalduvate katserogeensete tubakaspetsiifiliste nitrosamiinide tõttu seostavad teadlased snusi kõrge vähiriskiga.
Riina Runneli kogemuste põhjal pole kummagi padjakese liigtarvitajaid küll väga palju, kuid kümne aasta lõikes on kasvutrend märgatav. Täpset jaotust mokatubaka ja nikotiinipatjade kasutajate vahel on tema sõnul hambaarstil siiski raske hinnata, sest patsientidelt küsitakse üldisemalt, kas nad tarvitavad nikotiinitooteid.
Eriti iseloomulik on mokaaluste patjade kasutus Runneli sõnul endiste suitsetajate seas, kes otsivad ohutumaid alternatiive. Samas nentis ta, et järjest rohkem on veipijaid. "See pole kindlasti nii ohutu, nagu seda reklaamitakse. Kuna tegu on võrdlemisi uute toodetega, on keeruline teha ka pikaajalisi ja põhjapanevaid järeldusi."
Nikotiinipatjade mõju
Ehkki nikotiinipatju peetakse suitsetamisest ohutumaks, on neil Riina Runneli sõnul suuõõne tervisele siiski otsene mõju. "Neid asetatakse tavaliselt alati samasse kohta. Mina näen sageli just seda, milline see piirkond välja näeb ning siis küsin patsiendilt kasutamise kohta," sõnas ta.
Üks sagedasemaid kaasnevaid kõrvalnähte on igemete taandumine – mitte küll nii ulatuslik, et hambad välja kukuks, kuid siiski nähtav. Runneli sõnul pole selle taga mitte nikotiin ise vaid padjakese mehaaniline hõõrdumine igemega ning sellega kaasnev suu-esiku venimine.
Erinev on aga lugu mokatubakaga. Selle pidev kasutus põhjustab igemekudede ärritust ja kärbumist. Selle tõttu võib igemepiir taanduda lõpuks nii kaugele, et paistavad välja ka hammaste juured, mis võib viia kroonilise igemepõletiku tekkeni. Seisundit iseloomustab luukoe kadu, mis võib lõppeda hammaste väljalangemisega.
Lisaks igemetele võivad kummagi nikotiinitoote kasutamisel muutused ilmneda suu limaskestal, kus võib tekkida valge keratiniseerunud piirkond ehk leukoplaakia. Runneli sõnul on tegu prekantseroosi ehk vähieelse seisundiga. "Kui mõni valge sarvestunud ala peaks muutuma ebatasaseks või tekkima isegi pisikesed haavandid või punetavad alad, on see kindel märk, et midagi on korrast ära. Sel juhul tuleks kohe pöörduda näo- ja lõualuukirurgi poole, kes võtab biopsia ning seejärel määrab histoloog raku muutuse taseme. Palja silmaga pole võimalik selliseid asju diagnoosida," selgitas arst.

Sarnaselt igeme taandumisele põhjustab limaskesta keratiniseerumist padjakeste pidev allhoidmine, mille tagajärjel tekib krooniline mehaaniline ja keemiline ärritus. Ära tunneb keratiniseerunud pinna valkja kurrulise kihi järgi, mida ei saa maha kraapida – "umbes nagu oleks happega söövitatud," näitlikustas Runnel.
Leukoplaakiaid esineb sagedamini meestel ja suitsuvaba tubaka kasutajate seas kuus korda sagedamini kui mittekasutajatel. Enamus limaskesta pindmistest kahjustustest peaks paranema kuue nädala ja suuremad kahjustused kuue kuu jooksul pärast patjadest loobumist.
Ehkki nikotiinipatju peetakse mokatubaka ohutumaks alternatiiviks, leidub uuringuid, mis viitavad eriti kantserogeensete tubakaspetsiifiliste nitrosamiinide sisaldusele ka lumivalgetes padjakestes. Teadlaste hinnangul on selle taga puudulik kvaliteedikontroll nikotiinipatjade tootmisprotsessis.
Mida teha?
Riin Runneli sõnul on alati esimene soovitus nikotiinitoodete tarvitamisest loobuda. Kui see pole võimalik, soovitab ta kasutajatel muuta regulaarselt padjakese asetumiskohta suus. Nii ei ärrita inimene vähemalt pidevalt ainult üht piirkonda.
Hammastele on nikotiinipatjade mõju Runneli hinnangul minimaalne. Esineda võib küll pigmentatsiooni, kuid seda eelkõige vaid neil, kelle suuhügieen pole laitmatu. "Näiteks on mul olnud patsiente, kelle puhul ma pole kasutamist pikka aega isegi kahtlustada osanud, sest hügieen on korras ning mingeid muid märke lihtsalt pole," sõnast arst.
Runneli kogemuste põhjal loobuvad nikotiinitoodete kasutamisest peale nõustamist hõlpsamini need, kes on varem ka ise selle peale mõelnud. "Kui ma näitan neile, milline nende limaskest välja näeb, siis see annab vajaliku tõuke loobumiseks. Minu meelest on see hea märk, sest inimeste teadlikkus näib ikkagi tõusvat," nentis ta.