Kanepi tarvitamine on nii Ameerika Ühendriikides kui ka ülejäänud läänemaailmas muutunud täiskasvanute seas sagedasemaks kui kunagi varem. Paljud inimesed näevad selles ohutut, looduslikku ja isegi ravivate omadustega preparaati. Teisalt osutab üha enam uuringuid, et kanepi tarvitamine kergitab inimesel südamehaiguste riski, vahendab Gizmodo.

Prantsuse teadlasrühma uus uuring pole siinkohal erand. Seegi osutab, et marihuaana tarvitamine suurendab südame-veresoonkonna haigustesse suremise riski kahekordselt. Eriti selgelt kasvas kanepi mõjul insuldi ja ägeda koronaarsündroomi oht. 

Kanepit ja südame-veresoonkonna haigusi on teadustöödes seostatud varemgi. Uus uuring aga rõhutab, et kanepist tingitud terviseriskid on väga tõsised. Sellegipoolest peab leitud seos töörühma sõnul tulevastes uuringutes veelkord kinnitust saama. Samuti vajab veel uurimist, mis mehhanism selle seose taga täpselt on.

Ohutuks pidada ei saa

Toulouse'i Ülikooli kliiniline farmakoloog Emilie Jouanjus ja kolleegid osutavad oma tulemuste põhjal, et kanepit peaks rahvatervise kontekstis käsitlema nagu tubakatki. Selle kasutamine ei peaks olema kuritegu, kuid inimestele tuleks rõhutada kanepiga seotud riske ja selle tarvitamist ei peaks propageerima.

Töörühm vaatas läbi 24 varasemat uuringut aastatest 2016–2023. Kõigis töödes oli luubi all marihuaana tarvitamise ja tõsiste südamehaiguste seos. Uuringud hõlmasid kokku 200 miljoni 19–59-aastase inimese andmeid. Uue töö autoreid huvitasid eriti seosed südamehaigustega, aga ka insuldi ja ägeda koronaarsündroomiga.

Analüüsis ilmnes, et kanepi tarvitamine kasvatab inimesel ägeda koronaarsündroomi tekkeohtu 29 protsenti. Insuldirisk on kanepitarvitajal mittetarvitajast viiendiku võrra suurem. Oht südame-veresoonkonna haiguse tagajärjel surra kasvab marihuaanat tarvitades aga tavapärasega võrreldes kahekordseks.

Söömine vs suitsetamine

Töörühma sõnul põhineb nende analüüs ammendavalt olemasolevatel andmetel. Siiski märgib Emilie Jouanjus, et läbi vaadatud uuringutes puudusid andmed selle kohta, millal ja kuidas uuritavad kanepit tarvitasid.

Teisisõnu on õhus veel rida vastuseta küsimusi. Näiteks vääriks Jouanjuse sõnul edasist uurimist, millisest annusest alates muutub kanep ohtlikuks. Samuti pole selge, kas marihuaana juhutarvitajatel on südame-veresoonkonna haiguste risk püsitarvitajatest väiksem. Lisaks pole teada, kas kanepit sisaldavad söödavad preparaadid on võrreldes kanepi suitsetamisega kuidagi ohutumad.

Osa teadlasi juba uurib neid küsimusi. Näiteks oli California Ülikooli teadur Matt Springer hiljuti kaasautor uuringus, mis käsitles sama teemat. Seal selgus, et südame-veresoonkonna haiguste tekkeohtu kergitavad nii kanepi suitsetamine kui ka söömine. 

Nagu Jouanjus, polnud ka Springer oma leiu peale üllatunud. Tema sõnul klapib leid viimaste aastate teiste uuringutega, mis näitasid kanepi seost erinevate südame-veresoonkonna haigustega. Samuti astub see ühte jalga teise hiljutse ülevaateuuringuga, kus kanepitarvitajate insuldirisk osustus mittetarvitajatega võrreldes märksa suuremaks.

Springeri uus uuring näitas aga täpsemalt, et kanepitarvitajatel laienesid veresooned tavapärasest vähem. See kergitaski neil insuldi ja muude südamevaevuste ohtu. Kas see ongi südamehaiguste suremust kergitav mehhanism, peab selguma edasistest uuringutest.

Suremuse taga võivad nimelt olla muudki mehhanismid. Varem on leitud, et sarnaselt tubakale soodustab ka kanep arterite ummistumist. See suurendab inimesel tõenäosust insuldi, infarkti ja perifeersete arterite haiguse tekkeks. Samuti sisaldavad kanepitooted Jouanjuse sõnul tänapäeval marihuaana peamist koostisosa ehk THC-d märksa rohkem kui 20 aasta eest. Seegi võis tema hinnangul tarvitajate suremust kergitada.

Uurimus avaldati ajakirjas Heart.