Mullu 15–16-aastaste ehk kaheksanda ja üheksanda klassi õpilaste seas läbi viidud küsitlus näitas, et elu jooksul e-sigarettide tarvitamine on püsinud stabiilsena: kui 2019. aasta uuringus oli e-sigarette tarvitanud 54 protsenti, siis 2024. aastal oli 55 protsenti noortest, selgub uuringust.

Märgatavalt kasvas selle aja jooksul regulaarsem tarvitamine – viimase 12 kuu jooksul oli e-sigarette tarvitanud 38 protsenti noortest. 2019. aastal oli vastav näitaja 20 protsenti. Viimase kuu jooksul oli e-sigarette tarvitanud 25 protsenti noortest, samas kui 2019. aastal oli vastav number 15 protsenti. Noored proovivad e-sigarette võrreldes viie aasta taguse ajaga veidi varem – peamiselt 12–14-aastaselt. 

TAI vanemteadur Sigrid Vorobjov ütles, et sagedaste tarvitajate hulk on kasvanud eelkõige tüdrukute seas. Viimase kuu jooksul oli e-sigaretti tarvitanud iga kolmas tüdruk. Ta usub, et põhjuseid võib otsida ühismeediast.

"E-sigarettide tarvitamine on kasvanunud noorte täiskasvanute seas üleüldiselt ning seda eelkõige noorte naiste hulgas. See mõjutab ka alaealiste käitumist, sest nad püüavad täiskasvanutele sarnaselt käituda. Väga paljusid noori mõjutab sotsiaalmeedia, seal on nende eeskujud," sõnas Vorobjov.

Teise tegurina tõi vanemteadur välja tubakatööstuse lobi. Kuna suured tubakatootjad on kaotanud tavasigarettide puhul turgu, on nad tulnud välja alternatiivsete toodetega, mida turundatakse kui tervislikumaid valikuid. "Kindlasti ei ole tegu tervislikumate valikutega, eriti kui räägime alaealistest," märkis Vorobjov.

Üha rohkem noori pole kunagi uimasteid tarvitanud

Mõningast kasvu võib Sigrid Vorobjovi sõnul märgata nende noorte seas, kes pole kunagi uimasteid proovinud. Elu jooksul kanepi proovimine ja korduvtarvitamine on langenud viimase 20 aasta madalaimale tasemele. Alkoholi ei olnud mullu kunagi proovinud neljandik Eesti 15–16-aastastest noortest. 1999. aastal oli see näitaja vaid neli protsenti.

"See muutus on tegelikult väike, aga rohkem on neid, kes ei ole üldse midagi tarvitanud, mis muidugi ei tähenda, et nad kunagi hiljem midagi ei proovi. Palju ei ole siiski muutunud need, kes on sagedasemad või aktiivsemad tarvitajad," täheldas Sigrid Vorobjov 

Erinevate uimastite tarvitamine on Vorobjovi sõnul omavahel seotud. Ehk siis näiteks kanepi tarvitamine on üldjuhul seotud ka teiste uimastite tarvitamisega. Nendest, kes on tarvitanud elu jooksul kanepit, on 96 protsenti tarvitanud ka alkoholi ning 95 protsenti on tarvitanud mõnda tubaka- ja/või nikotiinitoodet.

"Neid asju ei saa eraldi vaadata. Kui näeme üldist tendentsi tarvitamise languses, siis see on seotud sellega, et meil on rohkem noori ehk siis 15–16-aastasi, kes ei ole üldse erinevaid uimasteid tarvitanud," selgitas TAI vanemteadur.

Languse taga näeb Vorobjov laiapõhist ennetust. "See tähendab, et me ei räägi enam, kuidas üks või teine aine on tervisele kahjulik. See on palju laiem. Noored õpivad üha enam enesereguleerimist ja pingeliste olukordadega toimetulekut. See tähendab ka sotsiaalseid oskuseid – kui on olukord, kus pakutakse mõnda ainet, siis on julgus endale kindlaks jääda," sõnas ta.

Kokaiini ja amfetamiini tarvitamine kasvab

Väga väikest kasvu on 15–16-aastaste seas näha ka stimulantide tarvitamises. Siiski on nende ainete tarvitamine selles vanuserühmas harvaesinev – neli protsenti.

"Need neli protsenti on ikkagi need, kes elu jooksul on tarvitanud üks-kaks korda. Noorte puhul võib see olla eksperimenteerimine ja jäädagi selliseks üheks-kaheks proovimise korraks. Siin räägime nii väiksest protsendist, et märgatavast statistilisest tõusust ei saa rääkida," toonitas Vorobjov.

Tähelepanu tasub sellele siiski juhtida, sest noorte täiskasvanute seas tarvitatakse üha enam selliseid stimulante nagu kokaiin ja amfetamiin. Tegu on eelkõige pidudel tarvitatavate ainetega. Eriti kasvab kokaiini tarbimine, kuna selle hind ei ole eriti ajas muutunud. Teisisõnu on kokaiin küllaltki inflatsioonikindel.

"Kui varem oli sada eurot ühe kokaiini annuse kohta väga suur summa, siis majanduskasvu arvestades, ei ole see enam nii. Hind ja kättesaadavus on kindlasti paranenud. See mõjutab ka noorte käitumist, kes püüavad täiskasvanutele sarnaselt käituda," võttis Vorobjov kokku.

Lisaks võeti uuringus esimest korda põhjalikumalt vaatluse alla koolinoorte vaimne tervis. WHO-5 heaoluindeksi alusel oli madal vaimne heaolu igal kolmandal poisil ja igal teisel tüdrukul. Depressiooniriski esines igal kuuendal poisil ja pea igal neljandal tüdrukul. Madalama vaimse heaoluga noored suitsetasid iga päev ning tarbisid narkootilisi aineid sagedamini.