Ajaloost on teada üksjagu näiteid ühiskondadest, kus naine kolis abielludes mehe suguvõsa juurde. Näiteks on patrilokaalsusest märke nii neandertallaste seas kui ka Euroopa kuningakodades. Nüüd osutavad Ühendkuningriigi ja Iiri teadlased, et Britannias elanud keldi kogukondades võis asi olla vastupidi ja mees kolis abielludes hoopis naise juurde, vahendab The Guardian.

Täpsemalt uuris töörühm rauaajal tänapäeva Inglismaa, Šotimaa ja Walesi aladel elanud inimeste DNA-d. Nad leidsid märke matrilokaalsusest ehk meeste kolimisest oma naise suguvõsa juurde. Uuringu esimese autori ja Trinity College'i teadlase Lara Cassidy sõnul seab leid kahtluse alla eelduse, et enamik muistseid ühiskondi olid patrilokaalsed.

Cassidy sõnul võis matrilokaalsus olla teatud aegadel seni arvatust hoopis tavapärasem. Sel juhul tasuks tema sõnul üle vaadata, kuidas naisi ja nende ühiskondlikku rolli minevikus mõtestati. Cassidy sõnul kiputakse pahatihti endiselt seostama naisi koduse sfääriga ja neid ei hinnata iseseisvate tegutsejatena. Vastupidisele osutavad uuringud tuletavad tema sõnul meelde, et naistel on nii minevikus kui ka praegu ühiskonnas võimu.

Muistsed genoomid

Uuringu tarbeks vaatasid autorid lähemalt muistsel ajal elanud enam kui 50 inimese genoome. Kõik uuritavad olid maetud Edela-Inglismaale, Dorseti piirkonnas asuvatesse matmispaikadesse. Enamik uuritavaid kuulus tõenäoliselt durotriigide keldi hõimu, kes asustas umbes aastatel 100 e.m.a – 100 m.a.j saare lõunaranniku keskosa.

Dorseti matmispaigad on teadlastele varemgi huvi pakkunud. Esiteks on rauaaegsed matused Britannias haruldased. Teiseks pandi seal naistele teise ilma kaasa meestest rohkem väärtuslikke hauapanuseid. Cassidy sõnul viitab see, et meeste ja naiste ühiskondlik positsioon võis olla sarnane. Ta ei välista, et naiste staatus võis olla isegi meeste omast kõrgem. Puhtalt hauapanuste põhjal on siiski keeruline midagi naiste tegeliku ühiskondliku rolli kohta öelda, mistõttu pakuvad geeniandmed sel teemal täiendust.

Cassidy töörühm analüüsis kõigi muistsete uuritavate  DNA-d ja rakkude nn jõujaamades peituvat mitokondriaalset DNA-d. Selgus, et enamik uuritavaid olid omavahel sugulased. Töörühm rõhutab, et mitmel inimesel oli samasugune mitokondri DNA – seda geenimaterjali antakse edasi üksnes emalt lastele. Teisisõnu olid kõik suguluses inimesed Cassidy sõnul ühise esiema järeltulijad.

Autorite sõnul nähtub nende geenileidudest ja jooksutatud mudelitest, et Dorseti kandis elanud kogukond oli matrilokaalne. Teisisõnu jäid naised abielludes kodukohta ja mehed kolisid nende juurde.

Järeldust toetab autorite sõnul uuritud meeste märkimisväärne Y-kromosoomide mitmekesisus. Mehed olid ka teiste uuritavatega märkimisväärselt väiksemal määral geneetilises suguluses. Lisaks oli neil teistsugune mitokondriaalne DNA kui ülejäänud samasse paika maetutel.

Teised matmispaigad

Töörühm vaatas võrdluseks ka mujal Britannias paiknevatest rauaaegsetest matmispaikadest pärit säilmete DNA-d. Nad leidsid taaskord märke, et muistsed kogukonnad olid matrilokaalsed. Lara Cassidy sõnul näib, et matrilokaalsus oli sel perioodil üpris levinud kogu saarel.

Uuringust ei järeldu otseselt, et rauaaegses ühiskonnas oleksid hõimud korraldanud oma elu just emaliinist lähtudes. Samuti ei saa töö põhjal väita, et ühiskonnas valitses matriarhaat. Küll aga andis see omaaegsete kogukondade kohta uut infot.

Cassidy sõnul näitab matrilokaalsus tugevalt, et naistel on oma kogukonnas ühiskondlikku ja poliitilist võimu. Kui naine jäi abielludes kodukohta, on teadlase sõnul võimalik, et ta ka valitses kodukohas maad. Samuti võisid naised sel juhul osaleda kohalikus majanduselus ja olla üldiselt mõjukad ühiskonnaliikmed.

Uuringuga mitte seotud Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi teadlase Guido Alberto Gnecchi Ruscone sõnul läheb leid kokku vanade roomlaste kirjeldustega keltidest. Roomlased kirjeldasid keldi naisi, näiteks ikeenide hõimu kuninganna Boudiccat, võimukandjatena. Ruscone möönab, et roomlased kippusid teisi ühiskondi kirjeldama rõhutatult võõrapärastena. Siiski pakub uus DNA-leid tema sõnul roomlaste väidetele naiste erilise positsiooni kohta teatavat kinnitust.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.