Väikese närilise Filikomys primaevuse ehk tõlkes 'noorusliku sõbraliku hiire' umbes 75,5 miljoni aasta vanuseid säilmeid uurides leidsid USA ja Hiina paleontoloogid, et loomakesed elasid karjas koos, vahendab ScienceAlert.

Montana osariigi lääneosas Egg Mountaini leiukohas ei elanud üheskoos ainult vanaloomad ja nende järglased. Selgus, et kunagi kaevasid seal urge ja pesitsesid üheskoos nii vanemad kui ka nooremad närilised. Uurijad oletavad, et need hiired võisid olla ühed varasemad tihedalt lävivad imetajad üldse.

Washingtoni Ülikooli paleontoloogi Luke Weaveri sõnul kipume inimestena arvama, et sotsiaalsus on midagi meile ainuomast. Äärmisel juhul peame sotsiaalseks ka oma evolutsioonilisi sugulasliike. Nüüd nähtub uurija sõnul aga, et sotsiaalne käitumine sai imetajate arenguloos alguse palju varem.

Waveri sõnul olid multituberkulaadid (teatud muistsed närilised – toim.) imetajatest ühed varasemad. Ehkki nad surid välja juba 35 miljoni aasta eest, meenutas nende elulaad hilis-kriidis arvatavasti tänapäevaste urus elavate oravate oma.

Seni oletati, et imetajad hakkasid vabatahtlikult tihedamalt lävima peale dinosauruste väljasuremist 66 miljoni aasta eest. Arvati, et eeskätt liikusid karjaelu suunas platsentaalsed imetajad, kelle hulka kuulub ka inimene. Nüüd selgus, et muistne Filikomys primaevus veetis samuti meelsasti liigikaaslaste seltsis aega.

Paleontoloogid jõudsid sellele järeldusele vaadates fossiile ümbritsevat kivimit, fossiilide seisukorda ning muistse närilise sarnasust tänapäevaste uruloomadega. Närilisesäilmetel pole mingit märki hammustusjälgedest. Sellest järeldasid uurijad, et loomi ei sundinud kokku hoidma kiskjahirm. Samuti on fossiilid liiga hästi säilinud selleks, et jõevool oleks võinud need ühte kohta kokku kanda.

Paleontoloog Gregory Wilson Mantilla sõnul muudavad kõnealused närilisesäilmed tealdaste seniseid arusaamu imetajate ajaloost. Enamasti teevad uurijad sedavõrd ammuste imetajate kohta järeldusi vaid mõne jõevooluga kaasa triivinud hamba või lõualuu põhjal. Nüüd aga on paleontoloogide päralt hulganisti tervena säilinud imetajakoljusid ja -luustikke, mis asuvad täpselt seal, kus loomad kunagi elasid.

Mantilla sõnul annab leid paremat aimu ka imetajate ja dinosauruste omavahelisest lävimisest hilis-kriidis.

Tänapäeval elavad karjas umbes pooled platsentaalsed imetajad ning mõned muudki liigid, näiteks kängurud.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas Nature Ecology & Evolution.