Miks kullid just praegu kanu ründavad? ({{commentsTotal}})

See noor kanakull ründas kana Tartumaal Peedul ja jäi liigse uljusega sinnasamasse oma saagiga maiustama. Seetõttu ta kinni püüda õnnestuski.
See noor kanakull ründas kana Tartumaal Peedul ja jäi liigse uljusega sinnasamasse oma saagiga maiustama. Seetõttu ta kinni püüda õnnestuski. Autor/allikas: Liina Luure

Nii sotsiaalmeedias kui ka kanu kasvatavate tuttavate seas on viimase paari nädala jooksul kuulda olnud arvukalt juhtumeid kanu rünnanud kullidest. Ka minul endal ründas väikest konnakotkast meenutav röövlind kohe koduõue peal suurt kana ja jäi sinnasamasse roosipõõsa kõrvale seda sööma. Miks just nüüd? Kas noored kullid õpivad toitu otsima, on tegu rändel olevate lindudega või on söök metsast otsa saanud?

"Kanakulli viib kanajahile nooruse uljus ja toidunappus," võtab vastuse lühidalt kokku Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur, Marko Mägi Zooloogid 2.0 ajaveebis.

Paarkümmend aastat tagasi langes kanakulli arvukus kiiresti, kuid on käesoleval sajandil püsinud u 500 pesitseva paari juures. Kanakull on pigem metsalind ja seepärast ei ole tema nägemine igapäevane; isegi röövlinnu-uurijatel õnnestub teda harva silmata. Nimele vääriliselt on nende saagiks looduses elavad metsakanalased. Suve teisel poolel ja sügisel kipuvad aga mõned kanakullid kodukanasid murdma ja võivad soodsa toidulaua/lao juurde pikemalt paikseks jäädes märkimisväärset majanduslikku kahju põhjustada.

Ühest küljest võiks kanade omanik rõõmustada avanenud võimalusest heita pilk selle haruldase röövlinnu ellu, kuid ilmselt ei paku see palju lohutust. Ühe kana kaotamist ei pandaks ehk väga pahaks, kuid sageli kipuvad sellised murdmised üha korduma ja jultunud kanakullid ei pruugi inimese huvidest sugugi hoolida. On teada juhuseid, kus muidu suhteliselt erakliku metsaeluga isend sügisel pidevalt majapidamise lähistel puuoksal istub, rahulikult kanalal silma peal hoiab ja ei lase end sugugi inimestest häirida. Vähemalt mitte seni, kuniks häiring ei ole otse kanakulli vastu suunatud. Kuid ka neil puhkudel ei pruugi kanakull kanasid peast heita ja on tagasi oma varitsuskohal peagi pärast hirmutamist. Kes on need linde kimbutavad isendid ja miks nad just sügisel aktiivsemaks muutuvad?

Selline vaatepilt avanes mu oma koduõuel Elvas ühel tavapärasel septembrikuu päeval. Tundmatu tumepruun röövlind naases pärast esimest ehmatust veel tagasigi oma saaki nautima. Üks kana vähem ja väike kõhutäis metsaelanikule juures. Autor: Merit Kreitsberg

Siinkohal on sobilik tsiteerida Eesti Looduses (Nellis ja Lelov 2005/3) ilmunud artiklit:

"Kodukana osa kanakulli suvises menüüs on tühine, arvuliselt vaid 1,4%. Nimelt määrab saakobjekti suuruse kanakulli enda suurus: kodukana on pessa viimiseks enamasti liiga raske. Et isased kanakullid on väiksemad, siis piirduvad nad tavaliselt ainult rästasuuruse saakobjektiga. Emaslinnud on küll võimelised kandma isegi sinikael-parti, kuid ainult lühikese maa taha. Siiski murravad kanakullid vahel suuremat saaki (kodukanu ja laglesid) pesitsusvälisel toiduvaesel ajal. Kui pesapoegade toitmise aegu – juunis-juulis – jahib kanakull kodukanu harva, siis sügisel ja kevadel rünnakud sagenevad. Suve teisel poolel ründavad kanu eelkõige äsja lennuvõimestunud linnud, kes on veel kogenematuse tõttu üpris saamatud looduses elutsevat saaki tabama. Vendade Nelliste kodutalus Saaremaal, kus kanu on olnud üle saja, käib kanakull kevaditi. Aprillis on ta mõnel aastal rünnanud kanu nädal aega järjest ning olnud seejuures kuni viis päeva ka edukas."

Samuti ei ole välistatud, et rändel olevad kanakullid täiendavad meelsasti vabapidamisel olevate kanadega oma energiavarusid. Siiski tasub meeles pidada, et sageli majapidamiste kohal tiirlevad ja elektripostidel istuvad röövlinnud ei ole reeglina kanakullid vaid hoopiski hiireviud, kes kodulinde kimbutamas ei käi – nemad jahivad põldudel närilisi.

Sügisel ja kevadel tasuks oma linnuperel aeda vaadata läbi kaitsva võre või siis lasta linnud jalutama samal ajal kui isegi väljas viibid. Autor: Randel Kreitsberg

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: