Karmil talvekuul on noor metskits kaotanud oma elu, kuidas see on juhtunud, jääb saladuseks. Aga keset lagedat välja on tema viimne puhkepaik. Sellised paigad on väga heaks paigaks vaatlemaks liike, kes siia toituma tulevad. Loomulikult on loodusfotograafi kõige magusamaks jahisaagiks kullilised ja kotkad, aga huvitavaid kaadreid saab kõigist, kes pidusöömingust on tulnud osa saama.

Kanakull on liik, keda kõik teavad, aga keegi eriti ei näe. Suurimad linnud nagu kullilised, kotkad ja rongad võivad küll korjust märgata, aga esialgu ei tule nad sinna toituma, nad on ettevaatlikud. See tähendab aga pasknäärile võimaluse hetke - kas kõik või mitte midagi. Suuremate ilmudes tema võimalused kaovad, seega tuleb tal tulla enne teisi, vajadusel riskida eluga ja kõht täis õgida.

Seejärel saavad harakad oma hirmust üle, koha turvaliseks kuulutada ning kogu bandega sööma asuda. Harakate suuremad sugulased hallvaresed ja rongad tulevad alles siis, kui on selge, et päriselt ohtu pole.

Kanakulliga kohtumine on haruldus

Kusagilt kaugelt jälgib alati kellegi terav silm seda pidusöömingut ja ta peab tegema valiku ettevaatlikkuse ja pitsitava näljatunde vahel, sest kui asi nii jätkub, siis on näljaste vareslaste kari mõne ajaga platsi puhtaks teinud.

Kuid lõpuks saabub kogu oma jõus ja ilus kanakull - lind keda kõik inimesed teavad, aga keda on vähesed näinud, sest enamasti kukub ta taevast nagu kivi oma ohvri kallale ja sama kiiresti ka lahkub, jättes maha vaid hunniku sulgi.

Olles suurte metsaalade asukas ning varjulise eluviisiga, on sellise liigi lähedalt jälgimine ääretu privileeg. Ja kõige parem on teha seda väljaspool pesitsusperioodi talvel, kui linnud lagedale toituma tulevad.

Kanakull on jälgimiseks väga haruldane liik. Sest võrreldes merikotkaga, keda võib näha lausa iganädalaselt kas lendamas või mõne puu otsas kõlkumas, on see tõeline kirss loodusjäädvustaja tordil.

Uhke lind

Lind on ettevaatlik ja tasakaalukas. Teised liigid enam siinsele korjusele ei tiku, nad ootavad viisakalt, millal kuningas oma söömaja lõpetab. Ja siis alles naasevad.

Kanakulliga veedetud vähesed momendid lasevad näha tema võrratut sulestikku, punakalt kiiskavaid silma ja majesteetlikku olemust. Kahjuks sama äkki nagu ta ilmus on ta ka läinud ja rohkem seda suursugust lindu selles paigas ei kohta. Nüüd on vareslastel jälle pidu, niikauaks kui kitsest on järgi vaid kondid.