Võttegrupp rühib üles järsust, umbes 45-kraadisest mäenõlvast. Õhk on soojusest paks, samas hoiavad taimed seal niiskust. Teel saadab katkematu ritsikate sirin, tüvedel ja okstel ronivad valusalt hammustavad pisikesed puusipelgad, mahakukkunud lehtedel askeldavad (kaugelt tulija jaoks õõva tekitavad) tuhat- ja sadajalgsed.

Obuasi kakaokasvataja Alex Kwame koos oma perega näitab teed läbi kakaopuude tihniku nende kõige nooremate istikute juurde. Kakao seemnest kasvama pandud taim võib oma esimesi vilju kanda isegi pärast kolme aastat kasvamist. Nii Alexi farmis kui ka Ghanas üldse kasvab kaht sorti kakaod: ühed, mis kannavadki juba vilja kolmeaastastena ning teisel kulub 6-7 aastat esimese saagini.

Kuidas kasvatada kakaod

“Esiteks sa paned kakaoseemned mulda, Kui need on idanema läinud, siis sa istutad need noored istikud/taimed kolmemeetriste vahedega. Seejärel nad hakkavad vähehaaval kasvama. Sa pead neid pidevalt rohima ja hoolt kandma, väetama, kuni 3-aastaselt saad saaki koristada,” kirjeldab Alex. Farmeri arvates on kõige keerulisem kakaopuude kasvatamiseks sobiva ala metsast puhastamine ja põllumaaks kujundamine.

Et taimi kasvatada, tuleb alustuseks mets maha võtta ja põletada. Või nagu kohalikud ise ütlevad - maa puhtaks! See on esimene etapp taimekasvatuses. Kuigi meil tundub selline põlluharimise viis vanamoodne, et mitte öelda arhailine. Ghanas on see aga tavapärane.

Igal taimekasvatajal on oma maalapp, kuhu pannakse kasvama erinevaid kultuure. Teinekord on farminaabreid eraldava piiri jaoks istutatud spetsiaalselt taimed, mis on väga vastupidavad, et need naljalt ära ei kaoks.

“Hoida maad niisama ja oodata 3 aastat oleks raiskamine. Tuleb kasvatada kakaod, maniokki, jahubanaani, et selle kolme aasta jooksul saad siit midagi, mida müüa või siis ise kodus süüa,” põhjendab Alex, et näiteks tänu jahubanaanile on maast, enne kui kakao hakkab saaki andma, ka lisakasu.

Kakao on iidne kultuurtaim

Kakao pärineb Amasoonase vesikonnast ning Kesk- ja Lõuna Ameerika troopilistelt aladelt, kus seda ka teadaolevalt juba enam kui 2000 aastat tagasi kasvatati. Kuigi Aafrika mandrile jõudsid kakaoseemned ja kakao kasvatamise traditsioonid alles 19. sajandi lõpupoole, siis kujunesid just Aafrika riikidest ühed maailma suuremad kakaoubade tootjad.

Praegu troonivad ülemaailmse kakaotoodangu ekspordimahtude tipus Ghana ja tema läänenaaber Elevandiluurannik. Riigile suuri sissetulekuid toova taimekultuuri tähtsust ilmestab ka see, et kakao kaunistab Ghana rahatähti.

Kuidas teada saada, kas kakao on valmis - tuleb vaadata värvi, vili peab olema kollane. Kakao viljad küpsevad sõltuvalt regioonist ja kliimast erineval ajal. Sellepärast ei toimu saagikoristus kakaod kasvatavates riikides üheaegselt. Ka ühes piirkonnas küpsevad viljad mitme kuu jooksul.

Ghanas koristatakse kakao põhisaak oktoobrist detsembri lõpuni. Vahesaak korjatakse kevad-suvisel hooajal. Valmis küpsenud kakaouba maitseb mõnusalt magusalt, sealjuures ka väga puuviljaselt.

Valminud kakaoubade edasine teekond

Kakao-oad kogutakse kokku ja pakitakse jahubanaani lehtedesse. Nii imendub ubadest liigne vesi ja need on ka vihma eest kaitstud. Kuue päeva pärast tuleb farmer oma kakaotihnikusse ubadele järele ja viib need koduhoovile päikse kätte kuivama. Päikese käes kuivavad kakaooad lõhnavad küllaltki äratuntavalt šokolaadiselt.

Ghana kakaokasvatajate saagi ostavad eraettevõtetest kokkuostjad, kes müüvad oad omakorda riigiasutusele, täpsemalt Ghana Kakao Nõukogule. Riik ostab kakao kokku fikseeritud hinnaga ja kontrollib kakaoubade eksporti.

Ghana on maailmas teine kakaoubade turustaja (eksportija), kuid riigi keskmised kakaosaagid hektari kohta on maailma mõistes madalad. Põhipõhjuseks on see, et kaasaegset tehnoloogiat kasutatakse vähe või üldse mitte. Suurema toodangu saamiseks laiendatakse üha rohkem kakaokasvatusalasid, millega kasvab surve aga looduskeskkonnale.