Dagöplastis on põhilised märksõnad plastitootmisel hoopis biolagunevus ja taaskasutus. Naftast aina uut plasti seal maailma juurde ei toodeta, vahendas "Osoon".

Kõigepealt jõuab tehasesse kokkupressitud kile pallidena tehassesse ning seejärel sorteeritakse ning pestakse kilest prügi korduvalt läbi. Nende seas on pakendeid, kilekotte, pürgikotte - teisisõnu polüetüleeni - materjali, mis Dagöplasti jaoks on tooraineks. Polüetüleen töödeldakse ümber plastgraanuliteks, millest ongi hiljem võimalik uusi kilekotte valmistada.

“Iga kilogramm kasutatud polüetüleeni vähendab ühe kilogrammi uue polüetüleeni tootmist, mille võrra kasutatakse vähem naftat, gaasi ja oluliselt vähem energiat, ka CO² paiskamine keskkonda väheneb oluliselt,” selgitab Biobag Dagöplasti tehase tegevjuht Kulvo Pendra.

Mustast prügist puhta materjalini

Vanast plastikust valminud uus kilekott ei saa olla täiesti läbipaistev - mida rohkem polüetüleeni taaskasutatakse, seda tumedamaks ta läheb. Lõpuks lisatakse ka värvitooni ja nii valmivad päris musta värvi kilekotid.

“Polüetüleen ümbertöötlemise või kasutamisega käigus paratamatult seguneb teatud lisanditega. Ta pole päris sama mis puhas, värske polüetüleen, mis naftast on tehtud, küll aga on ta piisavalt hea, et temast teha prügikotti,” kinnitab Pendra.

Kui kõik toodetavad plastpakendid saadetakse segaprügi asemel korduvkasutusse, hoiaksime kokku ligi 30-protsenti maailma naftakasutusest ja nii väheneks oluliselt kasvuhoonegaaside teke. Kuid taastoodetud kile ei ole ainus materjal, mida Dagöplastis toodetakse.

Biolaguneva materjali tootmine Dagöplastis

Veel 90-ndatel oli Dagöplasti praegune omanikfirma Norrast pärit Biobag traditsiooniline plastitootja. Hiinast tuleva odava kile pealetungi ja süveneva keskkonnateadlikuse mõjul pidi ettevõte eluspüsimiseks uusi lahendusi otsima. Selleks märksõnaks oli justnimelt biolagunevus.

Biobagi rahvusvahelise müügidirektori Jørn Johansen sõnul hakati Norras orgaanilisi jäätmeid, toidujäätmeid koguma juba aastal 1991, kuid kõige parem on toidujäätmeid koguda just biolagunevasse materjali. Mujale ladustatud toidujäätmed eritavad metaangaase ja viimased on ühed hullemad kliimamuutuste mõjutajad.

Biolagunevate kottide toormaterjaliks on maisitärklis, mis on täielikult looduses kõdunev materjal. Kui toidujäätmed visata komposti koos selle maisitärklisest valmistatud materjaliga, siis peaks see mikroorganismide ja bakterite mõjul lagunema umbes 10 kuni 20 päevaga.

"Ideaalne tingimus lagunemiseks on biolaguneval kotil kuskil 40 soojakraadi juures ja kui on ka piisav niiskus, temperatuur ja õhk ja mikroorganismid, mis teda lagundavad, siis läheb kümme päeva ja see kott haihtubki ära,” selgitab Bio Partner Baltic OÜ müügiesindaja Madis Tafenau.

Eesti inimesed teavad prügi sorteerimisest vähe

“Biolagunevate matejalide trend on väga tugev Skandinaavias, teatud Ameerika
Ühendriikide osariikides, Austraalias, viimasel ajal tunnevad nende materjalide ja kottide vastu suurt huvi Aafrika ja Aasia riigid, kus riikide kaupa keelatakse polüetüleen kottide kasutamine,” räägib Kulvo Pendra.

Dagöplasti kõige suurem eksport on seni olnud Skandinaaviasse. Näiteks ostis Kopenhaageni linn oma kõigile linnaelanikele biolagunevate prügikottide rullid. Madis Tafenau arvates oli see efektiivne viis inimestele õpetada, kuidas õigesti prügi sorteerida. Sorteerimise protsess algabki juba kodus ja õiges kotis.  

Samas on Tafenau arvates Eestis efektiivne prügi sorteerimine võrreldes Skandinaaviaga alles lapsekingades: “Prügi sorteerimine on seal juba väga populaarne. Inimesed ostavad teadlikult poest biolagunevaid kotte. Samas Eestis messidel ennast tutvustades, suheldes, rääkides, tuleb välja, et inimesed ei tea kuigi palju prügi sorteerimisest ega taaskasutusestki.”

Biolagunev materjal on tulevik

Ei ole liigne aina korrata, et kilekotid tapavad looduses igal aastal ligikaudu miljon lindu ja looma ning maailma meredes on paiku, kus plastikut on rohkem kui planktonit.

Pole ka üleliigne õpetus, et korrektne, eraldi sorteerimine teeb head kogu jäätmemajandusele, sest hoiab materjalid puhtana. Eestis tekib biojäätmeid kõigi olmejäätmete seas umbes 100 000 tonni. Sellest jõuab biolagunevate jäätmete prügikasti kaudu uuesti ringlusesse kõigest 13 kuni 15 tonni. Vaevalt kõik ülejäänu aianurka kompostikasti pannakse. Ka tavaliste plastkilekottide kasutamises oleme esirinnas. Aastas kasutab iga Eesti inimene 200 kilekotti, neist 160 on õhukesed kotid.

Jørn Johanseni hinnangul on areng biolagunevate materjalide tootmises olnud tohutu ning ilmselt areneb see kõik veelgi: “Kui vaadata edasiminekut näiteks aastast 2008, kui Eestisse paljudesse poodidesse tulid esimese hurraga kõik need biolagunevad kotid, mis lagunesid juba enne ära, kui nad poodi jõudsid, siis täna võiks öelda, et see edasiminek on kümne aastaga
meeletu olnud. Ma usun, et sellel asjal on tulevikku ja see hoiab tingimata loodust.”

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeviti ETVs esmaspäeviti kell 20.