Meist ligi 6000 kilomeetri kaugusel Lääne-Aafrika väikeses asulas teatakse Eestist, kuna juba 9. aastat aitavad eestlased parandada siinse kogukonna elujärge, panustades laste haridusse, naiste tervisesse ja ettevõtluse arengusse.

Võtame näiteks purpur-hiidhirsi ehk elevandirohu. See on Aafrika rohumaadel tüüpiline rohttaim. Aafrika elevantide menüüs on see tähtsal kohal, sellest ka nimi. Purpur-hiidhirssi leiab ka inimeste toidulaualt, sest noortest lehtedest ja võrsetest valmistatakse suppi ja hautist.

Lisaks on vähenõudlik kiirekasvuline elevandirohi oluline söödataim veistele ja pühvlitele ning hädavajalik Aafrika maastikele, hoides ära pinnase erosiooni.

Õigel ajal korjatuna on tal aga palju ühist Eesti rannikutel kasvava pillirooga. Sellega kaetakse eluhoonete katused, et kaitsta nii inimesi vihma eest.

Siinse rahva esiisad just täpselt sellisel traditsioonilisel viisil oma majade katuseid ehitanud.  

Kuidas kasvab hirss?

Vihmahooajal teevad kohalikud maasse pisikesed augud ja panevad mõned hirsiseemned igasse auku. Seal see idaneb ja hakkab vili kasvama. Vilja sirgudes lõikavad kohalikud viljapead maha ja kuivatavad neid.

Kui see ära jahvatada, saab sellest teha tezet, paksu pudrulaadset jahurooga või siis kasutatakse seda linnasteks, et teha kääritatud jooki. Nad teevad sellest süüa ja nad annavad karjas käivatele lastele ka hirssi eineks kaasa. Lapsed söövad seda ja joovad vett peale.

Kongo küla kogukond Põhja-Ghanas on ehe näide kliimamuutuste meelevallas elavast loodusrahvast. Mahemajandavate talupidajate toidulaud jääb keskkonnaseisundi halvenedes üha kasinamaks.

Üleilmne kliimamuutus põhjustab Ghana põhjaosas erakordset kuivust ja kuivaperioodi pikenemist, mille tagajärjel laiendab oma haaret Sahara kõrb.

Praeguseks on umbes 35 protsenti Ghana pindalast muutunud poolkõrbeks. Põhja-Ghana enam haavatavatest piirkondadest on saanud juba kõrbed

Kõrbestumisest mõjutatud alad moodustavad kokku umbes 40 protsenti vabariigi territooriumist.

Fakte Ghanast:

Ghana vabariik, Lääne-Aafrikas on Eestist viis korda suurem, kuid ei kuulu Aafrika suuremate riikide hulka. Pindalalt on ta alles 32., aga rahvaarvult enam kui 27 miljoni elanikuga 13s.

Troopilise kliimaga riigis vahelduvad märg ja kuiv periood. Sellest sõltub suuresti siinne elu.

Viimastel aastakümnetel on Ghana elule jätnud üha selgema jälje ülemaailmne kliimamuutus. See põhjustab piirkonniti suuri temperatuurierinevusi, etteaimamatuid muutusi sajuperioodides ja kõrbestumist.

Kuivahooaja lõpus aprillis-mais Atlandi ookeani äärest Lõuna-Ghanast põhja suunas liikudes muutub looduskeskkonna ilme märgatavalt - Rohelised toonid tuhmuvad, lopsakus väheneb, pinnas on kuiv ning januneb vihmaperioodi kosutavate piiskade järele.