Soe jook ja söök, erinevad tulesüütamisvahendid, kuivad vahetusriided ja korralik nuga on ootamatu metsajäämise puhul ööbimiseks hädavajalikud.

1. Rahu, ainult rahu.       

Rahune maha, seda on lihtne öelda, aga raske teha. Inimene läheb paratamatult paanikasse, aga selleks on hea nipp: kallista puud.

2. Ellujäämiskarp.       

Tegelikult võiks igal looduses liikujal olla kaasas väike ellujäämiskarp. See on lihtsalt üks karp, suvaline karp.  Oluline on muidugi see, mis seal sees on. Selle sees on kalapüügivahendeid, konkse, pliiatsi ümber keeratud õngenöör. Paranduskomplekt juhuks, kui mõni nööp tuleb eest ära. Signaalpeegel ehk siis kui tullakse sind otsima, näiteks mõne õhusõidukiga, helikopteriga, siis sellega saab anda märku. Karbis on natuke traati ja mõned karamellid, et hoida veresuhkru taset. Üks puljongikuubik, sool, pipar, näiteks sellised, mida jagatakse lennukis. Tuleraud ja teeküünal - ka sellega on võimalik sooja saada. Traatsaag, vile, termomeeter ja kompass. Kondoom - selleks, et veekindlalt pakkida oma telefoni või tikke.

3. Küünarnukijagu küljealust.

Selleks, et talvises metsas ära ei külmuks, on vaja magama minemisel külje alla vähemalt küünarnuki jagu vooderdust koguma. Onni ehitamisse tasub suhtuda tõsiselt. Ehitamist tuleks alustada vundamendist. Tugev vundament takistab ka tuule ja külma liikumist mööda maapinda.                

“Osooni” toimetaja Kristo Elias näitab esmaspäevases saates, mida on vaja, et talvises metsas ellu jääda, kuid juba järgmises saates jääbki ta metsa nende soovituste järgi ööd üle elama.