Inimese tervist mõjutavad väga paljud eri tegurid alates geenidest ning lõpetades elustiili ja keskkonnaga. Soolestiku mikrobioom on üks suurimaid tervise mõjutajaid üldse.

Tartu Ülikooli mikrobioomika professor Elin Org selgitas, et sõna mikrobioom viitab mikroorganismide kogumile, mis elab teatud organismis. Näiteks inimese kehal või soolestikus. Need erinevad mikroorganismid võivad olla bakterid, viirused, seened ning nemad moodustavad keeruka ökosüsteemi.

Mikrobioomi teadus on iseenesest veel üsna noor. Org rääkis, kuidas selle valdkonna teadmistes on viimase 15–20 aasta jooksul toimunud suur hüpe, mil teadlased hakkasid rohkem süvitsi vaatama mikroobikooslust ja saadi teada, kes kõik inimeste sees ja peal elavad. "Varasemalt olid need üksikud mikroobid ja patogeenid, mida uuriti seoses tervisega, näiteks tuberkuloosibakter," selgitas ta.

Eestiski on mikrobioomi teaduses tehtud suuri samme. Geenivaramu toel on kogutud tuhandeid mikroobiproove, mida teadlased uurivad ja seostavad erinevates uuringutes elustiili, terviseandmete ja ravimikasutusega. Nii loodavad teadlased tulevikus paremini mõista, milline mikrobioomi kooslus võib ennustada haigusi või aidata neid vältida. Just tehnoloogia areng ongi põhjus, miks see valdkond on nii kiiresti ja jõudsalt edasi arenenud.

Esimene kooslus sünniteedest

Inimese mikrobioomi kooslus areneb ajas välja. Esimene kooslus saadakse kaasa juba sündides. "Esimene kooslus on hästi üksluine. Suur areng hakkab toimuma umbes kuuendast elukuust, mil laps hakkab ka muud toitu peale piima saama. Öeldakse, et kuni kolmanda eluaastani toimub väga kiire soole mikrobioomi areng ja teadustööd on näidanud, et umbes kolmandaks eluaastaks on saavutatud täiskasvanulik soole mikrobioomi kooslus," lausus Elin Org.

See ajaaken on tema sõnul äärmiselt oluline, sest koos mikrobioomiga areneb välja ka lapse immuunsüsteem. "Põhimõtteliselt treenitakse immuunsüsteem välja, et hilisemas eas saaks organism aru, mis on võõras ja vale," sõnas ta. Kuna laps saab esimesed mikroobi liigid emalt, on äärmiselt oluline, kuidas naine raseduse ajal toitub.

Kuigi soolestiku mikrobioomi mõjutavad väga palju erinevad tegurid, siis üks suurim mõjutaja ongi toit, aga ka vanus, sest mikroobikooslus muutub erinevates eluetappides.

Mikrobioomi töörühma kuulub ka Tartu Ülikooli mikroobikoosluste teadur Kertu Liis Krigul, kes uuris oma doktoritöös soolestiku mikrobioomi kasulikkust inimtervise mõistmisel. "Soolestiku mikrobioomi peetakse justkui eraldi organiks, sest ilma soolestiku mikrobioomita me väga kaua elada ei suuda. Kui me just ei ole väga isoleeritud keskkonnas, kus ühegi teise mikroobiga kokku ei puutu," selgitas ta.

Elustiilivalikutega on Kriguli sõnul võimalik mikrobioomi heaks palju ära teha ja seda igas vanuses. Näiteks tuleb tarbida piisavalt kiudaineid, mis on toiduks mikroobidele. Üks praktiline soovitus on süüa iga nädal vähemalt 30 erinevat taimset toiduainet, et hoida mikroobikooslus mitmekesine.

"Inimesed söövad sageli liiga palju töödeldud ja rasvast toitu ning palju kiireid süsivesikuid. Bakteritele on aga just olulised komplekssed süsivesikud, mida nemad saavad lagundada," rääkis ta. Selle jaoks soovitab Krigul süüa palju erinevaid juurikaid, seemneid, pähkleid ning vältida üksluist toitu.

Ravimid mõjutavad samuti mikrobioomi, eriti antibiootikumid. Eesti tarbivad inimesed Kriguli sõnul antibiootikume pigem vähem kui Euroopas üldiselt. Sellegipoolest on antibiootikumidel suur mõju mikrobioomile.

Ta rääkis, kuidas Eestis on seoses antibiootikumidega põhiline probleem see, et kasutatakse laia spektriga antibiootikume, mis mõjuvad korraga väga paljudele erinevatele mikroobidele. "Kuigi tihti saaks ka kasutada kitsa spektriga antibiootikume, mis on suunatud kindlate mikroobide vastu," lausus ta.

Oma uurimistöös on ta näinud, kuidas antibiootikumide pikaajalisi mõjusid soolestiku mikrobioomis saab tuvastada. "Inimesed, kes on antibiootikume tarvitanud, neil on mikroobide mitmekesisus madalam ja seda saab tuvastada väga pikka aega pärast seda, kui ravimi tarvitamine on lõpetatud. Me näeme, et isegi viie aasta tagune tarvitamine on tuvastatav, sest mikroobide liigirikkus on väiksem," rääkis ta.

See ei puuduta aga ainult antibiootikume. Samamoodi võib soolestiku mikrobioomi mõjutada näiteks rahusti Xanax.

Hea on aga see, et mikroobid on väga taastumisvõimelised. Seega inimene neid täielikult ära härvitada ei suuda. "Antibiootikumid on väga tähtsad ravimid ja meie meditsiin kogu maailmas on väga tugevalt antibiootikumide peal püsti. Minu jaoks oleks see täiesti hirmutav stsenaarium kui antibiootikumid enam ei toimiks. Kui on valik, kas mikrobioom on veidi vähem mitmekesine versus surm, siis ma valiks iga kell väiksema mitmekesisuse," sõnas Krigul.

Antibiootikumid on küll elupäästvad, kuid kuna nad võivad jätta soole mikrobioomile jälje veel aastateks, soovitavad teadlased neid mitte arstidelt kergekäeliselt nõuda.

Muutunud elukeskkond

Mikrobioomi puhul mängib olulist rolli ka laiemalt elukeskkond, mis on teadlaste sõnul viimase 50 aastaga väga palju muutunud. "Kui vanasti öeldi, et peame mikroobidest lahti saama, siis nüüd elame vastupidise teadmisega: mida mitmekesisem on soole mikroobi kooslus, seda kergem on nii-öelda terveks saada, kui tervisega midagi juhtub," ütles Elin Org.

Ta rääkis, kuidas teadlased on omavahel võrrelnud steriilseid lääne ühiskondi sellistega, kus inimesed elavad küti-korilase elu, näiteks Aafrika hõimud. "Nende soole mikroobikooslus on kordades mitmekesisem kui lääne ühiskonna inimestel. Kui Eestis on inimesel keskmiselt 400 mikroobi, siis küti-korilase elu elavatel inimestel on neid 1000 ringis," lausus Org.

Kuna linn on üsna steriilne keskkond, siis on uuringud näidanud sedagi, et maal elavatel lastel on mikroobikooslus mitmekesisem, sest nad puutuvad kokku näiteks erinevate farmiloomadega või viibivad rohkem looduses. Elin Org ütles, et mikroobe ei tasu karta ning lapsi ei pea kogu aeg hästi puhtana hoidma, vaid juba väikeste lastega võib käia metsas ja matkamas.

Kertu Liis Krigul soovitas säilitada kaine mõistuse. "Kui laps puudutab lennujaamas erinevaid pindu, siis loomulikult tuleb käsi pesta. Kui aga olla maal, kus laps käib muru peal, siis ei ole vaja kogu aeg lapiga tal järel käia. Kui ise kasvatada näiteks porgandit, ei pea ilmtingimata seda porgandit ära koorima. Juurviljadel-puuviljadel on kõigil oma mikrobioom ja koore all on kõige suuremad kooslused," sõnas ta.