Arktika ja Lõuna-Aasia rahvaste toitumine kujundas soolebakterid eri suunda

Teadlased avastasid, et soolestiku mikrobioom on arenenud koos piirkondlike toitumismustritega. Näiteks Lõuna-Aasia taimetoitlaste soolestikus leidub mikroobe, mis on keskendunud taimsete kiudainete fermenteerimisele, Arktika rahvastel on aga välja kujunenud mikroobid, mis on kohandunud loomsete rasvade ja valkude töötlemiseks.
Tartu Ülikooli ja Leuveni Katoliikliku Ülikooli teadlaste hiljutine uuring näitas, et optimaalne toitumine ei peitu üheski supertoidus ega toitumistrendis. Uuringu juhtiv autor Tartu Ülikooli populatsioonigeneetika teadur Ajai Kumar Pathak rääkis, kuidas toitumisest tasub mõelda kui kolmest osast koosnevast sümfooniast.
"Inimese geenid annavad põhimeloodia, mis on kujundatud sellest, mida esivanemad tuhandeid aastaid sõid. Kultuur ja religioon lisavad harmoonia, määrates, milliseid toite inimene valib ja kuidas neid valmistab. Soolebakterid loovad rütmi, lagundades toitu ja tootes ühendeid, mida keha vajab. Kui kõik kolm osa kokku kõlavad, sünnib kaunis muusika. Kui nad on häälest ära, tekivad haigused," selgitas Pathak.
Rahvusvaheline teadlasterühm ei keskendunud ainult ühele tegurile, vaid uuris kogu orkestrit korraga. Analüüsiti varasemate uuringute tulemusi geneetika, traditsiooniliste toitumisviiside, religioossete toidutavade ja soolebakterite kohta kahest vastandliku kliimaga piirkonnast: parasvöötmelisest ja troopilisest Lõuna-Aasiast ning äärmiselt külmast Arktikast.
Senine tasakaal toitumismustrites on kadumas
Traditsiooniline Lõuna-Aasia taimetoitlase dieet, mida järgivad peamiselt hindud ja džainismi-usulised, on rikas liitsüsivesikute, kiudainete ja taimsete toitainete poolest. Samuti on see soodustanud teatud geenide kohandumist, mis võimaldavad tõhusalt töödelda tärklist ja muuta taimsed rasvad ajule kasulikeks toitaineteks.
Uurimisrühma liige Anna Kolesnikov rääkis, kuidas Arktika rahvaste esivanemad pidid üle elama karmid talved ning nad sõid kala ja erinevaid mereimetajaid, mis on rasvarikkad toidud. Selle kaudu on sealsete piirkondade inimestel välja kujunenud geneetilised kohastumused, mis võimaldavad põletada loomseid rasvu energia ja keha soojuse saamiseks ning hoida veresuhkrut stabiilsena ilma süsivesikuid tarbimata.
Uuring ei piirdunud ainult geenide rolli vaatlemisega. Teadlased avastasid, et ka soolestiku mikrobioom on arenenud koos toitumismustritega. Näiteks Lõuna-Aasia taimetoitlaste soolestikus leidub mikroobe, mis on spetsialiseerunud taimsete kiudainete fermenteerimisele ja kasulike ühendite tootmisele. Vastupidiselt sellele on Arktika rahvastel välja kujunenud mikroobid, mis on kohandunud loomsete rasvade ja valkude töötlemiseks.
Ajai Kumar Pathaki sõnul seisavad aastatuhandete jooksul kujunenud geneetilised ja mikroobsed kohastumused nüüd silmitsi globaliseerumise, linnastumise ja läänemaailma töödeldud toitude levikuga.
"Kui traditsioonilised toitumisharjumused asendatakse töödeldud toiduga, laguneb hoolikalt tasakaalustatud suhe geenide, kultuuri ja mikroobide vahel, tuues kaasa diabeedi, südamehaiguste ja rasvumise laialdase leviku populatsioonides, mis olid ajalooliselt terved," selgitas ta.
Näiteks Lõuna-Aasia rahvastel, kellel on tõhusad tärklise töötlemise geenid, esineb nüüd epideemiline diabeet ja südamehaigused, kui nad puutuvad kokku rafineeritud suhkru ja töödeldud toitudega. Arktika rahvastel, kelle esivanemad ei tarbinud süsivesikuterikkaid toite, levib diabeet kiiresti, kui traditsiooniline dieet asendatakse töödeldud toiduga.
Mõlemad kogukonnad kogevad üha enam rasvumist ja südame-veresoonkonna haigusi, sest nende geneetilised kohastumused põrkuvad kaasaegsete toitumismustritega. Kaasaegne töödeldud toit häirib ka iidseid mikroobide koostöövorme, soodustades põletikku ja haigusi.
Teadlased usuvad, et uuring võiks olla aluseks toitumise laialdasele muutusele. Tulemused viitavad, kuidas üha enam tuleks liikuda universaalsetelt soovitustelt üle personaalse toitumise suunas, mis arvestab geneetilist päritolu, mikrobioomi koostist ning kultuurilisi traditsioone.
Artikkel avaldati teadusajakirjas Frontiers in Nutrition.
Toimetaja: Sandra Saar


























