Rutgersi Ülikooli teadlaste juhtimisel valminud uuring osutab, et kui anda lapsele enne teist eluaastat sageli antibiootikume, on tal suurem oht astma ja allergiate tekkeks. Täpsemalt ilmneb, et mida rohkem antibiootikume laps imikueas saab, seda suurem on võimalik astmarisk. Töörühma sõnul tuleks nende leiu valguses kaaluda antibiootikumide kasutamist alati väga hoolikalt, vahendab Gizmodo.

Mida rohkem, seda rohkem

Antibiootikumid on olnud juba aastaid parim kaitse bakterinakkuste tõrjumiseks. Samas teavad teadlased juba mitu aastakümmet, et antibiootikumide kasutusega kaasnevad omad riskid.

Esiteks kohastuvad bakterid pikapeale antibiootikumidega toime tulema ning muutuvad nende suhtes resistentseks. Teiseks surmavad antibiootikumid baktereid valimatult, mistõttu saavad pihta ka inimese soolestikus elavad kasulikud kõhubakterid. Halvemal juhul võib paigast nihkunud soolekooslus tekitada inimesele uusi tervisevaevusi ning mõjutada tervist ka hilisemas elus.

Osa seniseid uuringuid viitab, et lapsed on antibiootikumidest tingitud mikrobioomi kahjustustele eriti vastuvõtlikud. Antibiootikumide ja tõsiste krooniliste haiguste nagu astma, võimalikule seosele on viidatud varemgi. Uue uuringu autorite sõnul vaadeldi varasemates töödes aga liiga vähe ja eriilmelisi inimesi.

Oma töös püüdsid nad seniseid kitsaskohti vältida. Nad analüüsisid enam kui miljoni Ühendkuningriigis sündinud lapse andmeid. Lisaks tegid nad eraldi analüüsi lastest ja nende tõvedest. See võimaldas võrrelda sarnase kasvukeskkonna ja geneetilise päritoluga lapsi.

Üldise leiuna tuli välja, et enne teist eluaastat antibiootikumide võtmine oli laste suurenenud astma-, toiduallergia- ja heinapalavikuriskiga võrdelises seoses. Mida rohkem antibiootikume neile anti, seda suurem oli risk. Ühtlasi ilmnes võimalik seos antibiootikumide kasutuse ja madalama üldintellekti vahel. 

Teisalt ei leidnud töörühm mingit seost antibiootikumide ja teiste uuritud tervisemurede vahel. Näiteks ei paistnud antibiootikumid kasvatavat autismispektri häirete, tsöliaakia, esimest tüüpi diabeeti ega ärevuse esinemissagedust.

Sedalaadi vaatlusuuring ei tõesta otseselt, et antibiootikumid põhjustavad osal väikelastest astmat. Uuringus tulid välja üksnes korrelatsioonid. Nii ei saa täielikult välistada, et astma avaldumise ja antibiootikumravi vajaduse taga oli ühine juurpõhjus.

Siiski täheldasid autorid, et teistest suurem astmarisk oli just neil lastel, kes tarvitasid antibiootikume teistest enam. Töörühma sõnul annab leid tunnistust doosi-vastuse seosest. Sama muster tuli välja ka siis, kui uurijad võrdlesid lapsi üksnes nende õdede-vendadega. See viitab töörühma sõnul veel tugevamalt võimalikule põhjuslikule seosele.

Uuringu juhtivautori ja Rutgersi Ülikooli pediaatria ja epidemioloogia kaasprofessori Daniel Hortoni sõnul on antibiootikumid olulised ning vahel suisa elupäästvad ravimid, kuid kõiki väikelaste nakkushaigusi nendega ravima ei peaks. Ta soovitab vanematel alati lapse perearstiga nõu pidada, millist ravi eelistada.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Infectious Diseases.