Uuringu üks autor ja Tartu Ülikooli genoomika instituudi statistik Hanna-Maria Kukk rääkis, et varasemad uuringud on tavaliselt hinnanud ainult ühe keskkonnateguri mõju samaaegselt, kuid see uuring kombineeris mitu tegurit, et näidata, kuidas need koos mõjutavad astma riski.

"See projekt on üks esimesi, mis uurib linnakeskkonna tegurite koostoimet astma kujunemisel. Lisaks pakub see võrdluse erinevate riikide kohortide vahel ning metoodika, kuidas selliseid võrdlusi teha," ütles Kukk.

Uuringus osales ligi 350 000 eri vanuses inimest 14 Euroopa riigist, võimaldades koduaadresside põhjal siduda keskkonnariskid konkreetsete isikutega. Analüüsitud keskkonnategurid hõlmasid õhusaastet, välitemperatuuri ja linnakeskkonna arenduse tihedust.

Osaliselt põhines hindamine satelliidipiltidel, mille põhjal sai mudeldada halli (hooned ja asfalt), rohelise (taimestik) ja sinise (veekogud) ruumi osakaalu inimese elukeskkonnas.

Uuringu perioodil arenes umbes 7500 inimesel kas lapse- või täiskasvanueas välja astma. Teadlaste sõnul on 11,6 protsenti astmajuhtudest seletatav keskkonnategurite kombinatsiooniga.

Teisisõnu, kui elukeskkond oleks soodsam, poleks umbes üks kümnest astmahaigest haigust saanud. Kõige olulisemad tegurid astma arengus olid õhusaaste, rohealade puudumine ja tihedalt asustatud linnakeskkond.

Süsteemibioloogia teadur Jaanika Kronbergi sõnul analüüsis genoomika instituudi töörühm eri aegadel Eesti geenivaramuga liitunuid. "Eesti tulemusi eraldi vaadates hakkab silma, et võrreldes väga rohelise maapiirkonnaga on keskmise linnasusega piirkondade inimestel kõrgem astmarisk kui väga kõrge linnasuse ja väga madala rohelusega piirkondades," ütles Kronberg lisades, et sellised kõrge riskiga seotud piirkonnad on tõenäoliselt väikelinnad või eramajade linnaosad suurlinnades.

Teadlased plaanivad järgmisena uurida ühe hulga osalejate verepõhiseid biomarkereid, et mõista, kuidas keskkonnategurid mõjutavad keha ainevahetust ja haiguste kujunemist.

"Käesoleva uuringu fookus oli astma, kuid juba uurime ka näiteks südame-veresoonkonna ja metaboolseid haigusi ning keskkonna seoseid kasvajatega. Tulevikus on plaan uurida ka geneetilise ning keskkonnariski koosmõju," selgitas Kronberg.

Uuringu üks vastutavatest autor, professor Erik Melén rõhutas, et selline info on väga kasulik poliitikutele ja linnaplaneerijatele, kuna meetod võimaldab määratleda riskialasid nii olemasolevates linnades kui ka uute linnakeskkondade planeerimisel.