Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress sõnas, et inimeste teadlikkus allergiatest on märgatavalt kasvanud. Seetõttu oskavad nad neile rohkem tähelepanu pöörata.

Kui vaadata viimaste aastakümnete statistikat Euroopas laiemalt, siis 1980–1990ndatel võis täheldada allergiate märkimisväärset sagenemist, kuid viimase 10–15 aasta jooksul on kasv pidurdunud. Inimesed on Ressi sõnul paremini informeeritud.

Eestis põhjustavad kõige enam probleeme sissehingatavad allergeenid: õietolm ja tolmulestad. Kuigi loodus pole veel täielikult tärganud, on õietolmuallergia hooaeg juba käes. See algas juba jaanuaris-veebruaris.

"Urvad tekivad juba talvekuudel nendel puudel, mis tekitavad inimestele allergiat. Varem juhtus see pigem veebruaris-märtsis, aga kliima soojenemise ning suve ja talve erisuste vähenemise tõttu on õitseperiood viimasel kümnel aastal varem alanud ning kestab pikemalt," selgitas ta Vikerraadio saates "Huvitaja". Kui talvine ilm püsib aprilli keskpaigani või isegi mai alguseni, võivad allergikud kergemalt hingata.

Kas ja mida allergia korral ette võtta, sõltub sellest, kui palju see igapäevaelu segab. "Kui inimesel on kassiallergia ning kaebused tekivad harva, näiteks külas käies, on lihtne sel hetkel kassi vältida või kasutada ajutiselt ravimeid. Kui aga kaebused on igapäevased ning mõjutavad elukvaliteeti, tuleb sekkuda. Allergia võib tunduda tühise probleemina, kuid olles pidevalt kinnise ninaga ning aevastades, halveneb aju hapnikuga varustatus, mis põhjustab väsimust, keskendumisraskusi ja vähenenud töövõimet," ütles Ress.

Allergia leevendamine sõltub kaebuste raskusastmest. Kui inimesel on ainult nina kinni või vesine, saab kasutada ninaspreid, mis vähendab nina limaskesta põletikku ning aitab normaalselt hingata. Kui silmad sügelevad, on paistes, punetavad või vesised, tasub kasutada silmatilku.

Allergia raskem vorm on astma, mis väljendub hingamisraskustes, õhupuuduses ja kuivas köhas. Sel juhul saab kasutada inhaleeritavaid ravimeid, mis leevendavad põletikku alumistes hingamisteedes ehk kopsudes. Kui need meetodid ei aita, saab proovida immuunravi, kuid seda ainult juhul, kui on kindlaks tehtud, millise allergeeni suhtes on inimene tundlik.

Immuunraviks on Eestis kaks võimalust: süstitavad ravimid või keelealused tilgad. Mõlemal juhul viiakse organismi väikeses koguses allergeeni, et suunata immuunsüsteemi õiges suunas reageerima. "Ravi kestab kolm kuni viis aastat ning vajab patsiendi suurt pühendumust. Kui läheb hästi, võib allergiast täielikult vabaneda. Kui läheb vähem hästi, siis on sümptomid järgmised viis kuni kümme aastat kontrolli all. Siiski ei saa meditsiinis kunagi garantiid anda – on ka neid, kellele ravi pakub leevendust vaid mõneks aastaks," tõdes Ress.

Sageli arvatakse, et allergiast võib välja kasvada. Ressi sõnul võib see juhtuda väikeste laste toiduallergiate puhul, kuid hingamisteid mõjutavad allergiad saadavad inimest reeglina terve elu. "Teatud eluperioodidel võivad kaebused olla vähem häirivad näiteks teismeea teises pooles või 20–30-aastaselt, kuid 40.–50. eluaastates võivad sümptomid tagasi tulla," selgitas ta.

Õietolmuallergia sümptomid ning nende raskusaste võivad aastati erineda. "Kui kevad algab soojade ja päikesepaisteliste ilmadega, siis õitsemine on tugevam ning õietolmu vabaneb rohkem. Kui aga ilmad soojenevad aeglaselt ning vahelduvad jahedate perioodidega, siis kulgeb õitsemine tasapisi ning allergikud harjuvad järk-järgult," kirjeldas Ress.

Kui tekivad esimesed nohule viitavad kaebused, näiteks nina sügeleb või ärritub, võiks esimese sammuna loputada nina soolalahusega. See aitab limaskesta puhastada, vähendab põletikulist reaktsiooni ning eemaldab allergeenid. Kui see ei anna piisavat leevendust, võib kasutada apteegis käsimüügis olevaid ninaspreisid.

"Ninaspreid, mis sisaldavad väikestes kogustes hormoone ning on mõeldud põletiku kontrolli all hoidmiseks, võib kasutada aastaringselt. Nende mõju avaldub alles pikaajalisel kasutamisel. Antihistamiinsed ninaspreid mõjuvad kiirelt, kuid ei leevenda kroonilist põletikku. Kui allergia kestab mitu kuud järjest, tuleks kasutada pigem ravimeid, mis hoiavad nina limaskesta põletiku kontrolli all," soovitas Ress.