Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogia osakonna juhataja Krista Ress rääkis "Vikerhommikus", et kui inimene on elanud aastakümneid teadmata, et tal võib olla putukamürgiallergia, ja saab esmakordselt tõsise reaktsiooni, on olukord ehmatav.

"Tegelikult ei ole see väga tavapärane. Tavaliselt põhjustab putukamürk vaid paikseid, toksilisi reaktsioone: turse, punetus, valulikkus. Harvem võib mürgi suurema koguse korral lisanduda iiveldus või oksendamine. Kuid tõelised allergilised reaktsioonid on pigem haruldased," selgitas Ress.

Kui inimene pole kunagi putukalt nõelata saanud, siis muretsemiseks põhjust pole. "Aga kui eelnevate nõelamiste järel on iga kord reaktsioon tugevam ehk siis paistetus suureneb märgatavalt, tasuks edaspidi olla ettevaatlik ja rakendada ennetusmeetmeid, et üldse mitte nõelata saada," soovitas allergoloog.

Mesilase ja herilaste, sealhulgas vapsikute, mürgid on koostiselt erinevad, mis tähendab, et allergiline reaktsioon võib olla ühe liigi suhtes, aga mitte teise vastu. Ress tõdeb, et vapsikud on suuremad ja nende nõelamisel satub kehasse ka rohkem mürki, mis võib reaktsiooni võimendada.

Sageli arvatakse, et ka sääsehammustus võib tekitada allergilise reaktsiooni. Ress kinnitab, et see on pigem naha tundlikkus. "Esimesed sääsehammustused kevadel on lihtsalt üllatus kehale, mistõttu on reaktsioon tugevam. Suve lõpuks on nahk harjunud ja kuplad nii suured enam ei ole. Parmuga on muidugi teine lugu, sest tema hammustus on suurem ja valusam, aga mitte tingimata ohtlikum," sõnas ta.

Aga mis saab siis, kui inimene saab metsas nõelata ja tekib tõsine reaktsioon? "Kui inimene ei tea, et tal on allergia, ja esimene kord tekib üle kogu keha lööve, iiveldus, oksendamine või uimasus, siis tuleb kutsuda kiirabi. Kui allergia on diagnoositud, siis kannavad inimesed tavaliselt kaasas adrenaliinisüsti," ütles Ress. See on elupäästev ravim, mida tuleb manustada kohe esmaste sümptomite tekkimisel.

Laste puhul, kes on tundlikumad ja kipuvad haavu katki sügama, ei ole võimalik allergiat ennetavalt ravida. Küll aga on olemas immuunravi inimestele, kellel on diagnoositud mesilase või herilase mürgiallergia. "Sel juhul õpetame immuunsüsteemi reageerima nii, et edaspidi eluohtlikku reaktsiooni ei tekiks," märkis Ress.

Allergia võib tekkida elu jooksul igas vanuses, ka 100-aastaselt. Isegi, kui inimene on varem talunud putukapisteid hästi, võivad teatud eluetapil, näiteks pärast haigust, stressi või immuunsüsteemi nõrgenemist, tekkida ägedad reaktsioonid.

Ress soovitas mitte üle muretseda. "Umbes veerand inimestest reageerib nõelamisele tugevalt, kuid see ei ole veel eluohtlik allergiline reaktsioon. Tavaliselt tähendab see vaid suuremat turset või halba enesetunnet. Päris allergiat esineb alla ühe protsendi elanikkonnast ja see on väga väike osa," ütles ta.

Kui turse püsib ainult nõelamiskohas, näiteks küünarvarrel, siis muretsemiseks põhjust pole. Lööve üle keha, hingamisraskus ja kõriturse võivad viidata eluohtlikule seisundile. "Kõige olulisem on jälgida sümptomeid, aga naha tundlikkus ei tähenda veel allergiat," rõhutas Krista Ress.