Tänavune pikk ja aeglane kevad põhjustab vähem õietolmuallergiat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kevad.
Kevad. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Allergiaga võivad sellel aastal olla inimesed vähem hädas, kuna kevad algas tänavu sisuliselt juba jaanuarikuus, ütles Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog ja immunoloog doktor Krista Ress Vikerraadio saates "Huvitaja".

Need taimed, mis tavaliselt on alustanud õitsemist märtsi lõpust, on sel aastal tasapisi hakanud õitsema jaanuaris, ütles Ress. "Kogu see õitseperiood on veninud aegamööda ja hästi madala kaarega ja see on üsna sujuvalt, nii-öelda tasapisi kasvanud ehk inimestel ei ole väga tugevaid kaebusi tekkinud veel," rääkis ta. Seega mõjub pikk ja aeglane kevad allergikutele kergemini.

Kui allergik nakatub viirushaigusesse ja allergia on kontrolli all, siis viirust põeb ta tavapäraselt. "Kui allergiahaigus ei ole kontrolli all ja hingamisteedes on allergiahaigus või mõni muu haigus, siis see raskendab viiruse põdemist. "Kui hingamisteedes on mingisugune põletiku foon all olemas, siis mis iganes infektsioon mõjub sinna raskemalt, kui tervele inimesele," ütles Ress.

Allergia ja külmetuse eristamisel on üks kindel näitaja palavik. "Allergia puhul ei tohiks palavikku kui sellist kõrgel kujul tekkida. Teine asi, lihas- ja liigesvalu ei peaks olema ja üldist haige olemise tunnet ka ei tohiks olla," märkis Ress. Allergia võiks suuresti koonduda nina, silmade ja naha peale.

Allergia võib tekkida ka siis, kui varem inimene sellega hädas pole olnud. "Väga pikka aega arvati, et allergia tuleb sünnist kaasa ja kõik, mis meile lapsepõlvest on antud, see ongi allergia," sõnas Ress ja lisas, et näiteks ka alles 60-aastasel täiskasvanul võib elus esimest korda tekkida allergiahaigus, rääkis Ress.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: