Tallinna botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo sõnas, et sel aastal võib oodata üsnagi tavapärast õitsemishooaega. "Sinililled, sarapuud, lepad ja näsiniin õitsevad juba ning see on üsna tavapärane. Ülane peaks varsti alustama, kuigi ma pole Põhja-Eestis veel ühtegi avatud õit näinud. Samuti õitseb karvane piiphein. Suur enamus nendest taimedest inimesele mingisuguseid vaevusi ei tekita," ütles Laansoo ERR-ile.

Samas toonitas ta, et aastad võivad olla vägagi erinevad. "Ma hiljaaegu vaatasin oma ilmamärkmetest, et 2020. aastal ehk neli aastat tagasi sadas 14. aprillil lund. Samas ma olen botaanikaaias töötanud 39 aastat ja mäletan, kuidas 1989. aastal oli nii soe talv, et lepad, sarapuud ja krookused õitsesid juba jaanuarikuus," lisas Laansoo.

Aprilli keskpaigas tema sõnul Eestis veel tavaliselt eriti palju tolmlejaid pole. Küll aga hakkab peatselt õitsele väga rohke õietolmuga kask, mille suhtes on paljud inimesed ka tundlikud. Levinumatest puudest hakkavad Eestis maikuus tolmlema ka õunapuud ja toomingad, mille suhtes Laansoo hinnangul inimesed üldjuhul tundlikud pole.

"Suvel, eriti suve teisel poolel alustavad aga õitsemist pujud ja teelehed, mis on meil ühed kõige tuntumad õietolmu tundlikkust esile kutsuvad taimed. Just lepp, sarapuu, puju, teeleht ja kask on need peamised vaevuste põhjustajad Eesti aladel," võttis ta kokku. Samas toonitas ta, et enamik tuultolmeldavaid taimi, näiteks kuused, männid, tammed jne, tekitavad probleeme ainult väga üksikutele inimestele.

Teistes riikides tehtud uuringute põhjal võib Põhja-Ameerikas ja Euroopas märgata kevadise õietolmu hooaja pikenemist. Näiteks 2021. aastal ilmunud töö kohaselt on aastatel 1990–2018 pikenenud see 20 päeva võrra. Samuti on kasvanud tolmu koguhulk sama ajaga umbes viiendiku võrra. Osaliselt saab kanda kevade pikenemise arvele. Samas vallandavad mõned liigid ka CO2 kõrge taseme mõjul rohkem õietolmu. Sarnaste suundumuste eest on hoiatanud teadlased ka Euroopas.

Õietolmuallergiat esineb üha sagedamini

Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite allergiakeskuse osakonnajuht Tiia Voor märkis, et eelmise sajandi lõpust alates on laste seas olnud õietolmuallergia sagenemine mõõdukas.

"Kui aga võtta alguspunktiks eelmise sajandi keskpaik, siis on õietolmuallergia kindlasti sagenenud olulisel määral. Veel torkab igapäevatöös silma, et kui varem avaldusid õietolmuallergia nähud umbes koolieas või noortel täiskasvanutel, siis nüüd vaevab õietolmuallergia mõnikord juba väikelapsi," sõnas ta.

Voori sõnul reageerib iga allergik õietolmukogusele isemoodi. Ka väga väike kogus õietolmu võib allergilisele inimesele põhjustada allergianähte. "Üldreeglina alla 10 osakese kuupmeetri kohta ei peaks põhjustama eriti tugevaid allergianähte. Näiteks rukkiallergia korral piisab ka kuuest osakesest kuupmeetris õhus, et tekiks juba pollinoosi sümptomid."

Samuti märkis arst, et olulist rolli mängib ka õietolmu osakeste suurus. "Sellest sõltub, kas need peatuvad ülemistes hingamisteedes, mitte kõrist allpool või jõuavad need ka alumistesse hingamisteedesse ehk bronhidesse. Tuultolmlejate õietolm on väiksem ja kergem, putuktolmlejatel suurem," selgitas Voor.

Õietolmu osakeste suurus võib küündida kuni ühe millimeetrini. Enamik osakesi jäävad Voori sõnul 15–70 mikromeetri vahemikku ning alumistesse hingamisteedesse ei jõua. Küll aga võivad õhusaaste ja äikesetormid lagundada õietolmu väiksemateks osadeks.

"On teada, et 40–60 protsendil õietolmumuallergiaga inimestel kujunevad aja jooksul lisaks allergilise nohu ja silmapõletiku kaebustele ka astmanähud. Kas selle põhjuseks on õietolmuosakeste jõudmine alumistesse hingamisteedesse või osutub määravaks inimesel geneetiline astma soodumus, pole täpselt teada," nentis ta.

Tiia Voor toob samuti kõige allergeensemate puudena Eestis välja kase, lepa ja sarapuu. "Kask õitseb aprillist juuni keskpaigani, lepp ja sarapuu alustavad õitsemist juba veebruaris ja märtsis. Lõunaeurooplaste jaoks on tugevaks allergeeniks näiteks küpressilised," tõi ta välja.

Õietolmuallergia mõjutab inimese elukvaliteeti. Kui nohu, ninakinnisust ja silmade sügelust esineb mitu kuud järjest, siis tuleb Voori sõnul haigusnähte vähendada ravimitega. "Ravimata õietolmuallergia põhjustab lastel õpiraskusi, unehäireid ja väsimust," sõnas ta: "Üldreeglina on allergiaravimid hästi talutavad ja nende pikemaajalisem tarvitamine ei mõjuta oluliselt inimeste tervist."