Soojenevat kliimat seostatakse juba praegu mitmete tervisemuredega. Eriti võib liigkuum ilm kahjustada haavatavamate inimrühmade, sealhulgas rasedate naiste ja laste tervist. Varasematest uuringutest on teada, et kokkupuude äärmuslikult kuumade ilmaoludega kergitab enneaegse või nurisünnituse riski, vahendab The Conversation.

Seni pole aga kuigivõrd uuritud, kuidas võib rasedusaegne kuum ilm mõjutada kõhus kasvavat last hilisemas elus. Nüüd pakub rühm Witwatersandi Ülikooli teadlasi küsimusele oma ülevaateuuringus vastust.

Selleks vaatasid nad läbi 29 varasemat uuringut, mis hõlmasid ühtekokku 18 621 inimese kohta enam kui sajandi jooksul kogutud andmeid. Läbi vaadatud uuringutes käsitleti rasedusaegse kuuma ilma mõju nii loote tervisele kui ka hilisematele sotsiaalmajanduslikele tagajärgedele elus.

Autorite sõnul oli tulemus ühemõtteline: enne sündi liialt kuuma ilmaga kokku puutunud inimesi kimbutasid hilisemas elus tõsised tervisemured. Kust läheb aga liiga kuuma ilma piir, olenes uuritud mõjust: näiteks lapse tulevane majanduslik käekäik hakkas kannatama alates 28 kraadist, ent astmarisk võis kerkida juba 24,6 kraadi juures.

Pikaaegne mõju

Enamasti lähtutakse ilma kuumaks liigitamisel keskmisest õhutemperatuurist. Mõned ülevaate valimisse võetud uuringud võtsid aluseks aga ka õhuniiskuse mõju ja muud inimese kuumatajuga seotud näitajad.

Töörühma huvitas, milline üldse on raseda naise seisukohast ohtlikult kuum ilm. Ilmselt sõltub see nende sõnul nii naise elukohast, ümbritsevatest oludest kui ka isiklikust haavatavusest. Niisamuti võib vastuvõtlikkus kuuma mõjule sõltuda naise terviseseisundist.

Varasemate uurimuste põhjal sai töörühm vaadelda rasedusaegse kuuma ilma mõju lapse tervisele terve tema elukaare jooksul. Valimis oli nii raseduse jälgimise juhtumiuuringuid kui ka kvantitatiivseid rahvastikuregistri andmetele toetuvaid töid.

Autorid möönavad, et ligi kaks kolmandikku uuringuid oli tehtud jõukates põhjapoolkera riikides, kus kliima on pigem jahedapoolne. Küll aga huvitas neid inimeste loomulik kokkupuude kuuma ilmaga, mitte katsetes läbi mängitud kunstlikud olukorrad. Mööndustele vaatamata selgus, et enamik uuringuid seostas omavahel rasedusaegset liiga kuuma ilma ja pikaaegset halba tervisemõju lapsele.

Täpsemalt tuli välja, et kuumalaine ajal üsas olnud lapsed said hiljem õppetööga kehvemini hakkama ja nende sissetulek jäi teistega võrreldes madalamaks. Näiteks USA-s sai tõmmata seose, kus iga raseduse esimese trimestri jooksul enam kui 32 °C käes veedetud päev vähendas lapse aastast sissetulekut 30-aastasena 56 dollari võrra.

Ühtlasi selgus, et lootena kuuma ilmaga kokku puutumine seostus hiljem näiteks suurema südamehaiguste ja kõrgvererõhutõve riskiga. Samuti võis kuuma ajal kõhus kasvanud inimestel tulla lapseeas sagedamini ette astmat ja kopsupõletikku. Iga raseduse jooksul lisandunud soojakraad kasvatas lapseea kopsupõletiku tõenäosust 85 protsenti.

Aafrikas korreleerus rasedusaegne kuumus laste alatoitumuse ohuga. Seevastu USA-s tuli ühes uuringus välja hoopis oht tõenäolisemaks rasvumiseks.

Lisaks osutasid mitu uuringut seosele lootena tajutud kuuma ja vaimse tervise murede vahel: näiteks oli inimestel sel juhul suurem söömishäirete ja skisofreeniarisk. Varasematest uuringutest on teada seegi, et lapse sünnikuu ja vaimse tervise murede tekkeohu vahel on seos. Uus ülevaateuuring viitab, et seose taga võibki muu hulgas olla rasedusaegne kuumus.

Tagatipuks tuli välja korrelatsioon rasedusaegse kuuma ilma ja lapse lühema oodatava eluea vahel. Autorite sõnul oli näha sedagi, et erinevad tervisemõjud olema naissoost loodetele rängemad.

Kuidas kuumus niimoodi mõjuda saab?

Ülevaateuuringu autorid pakuvad, et rasedusaegne liigkuumus võib veel sündimata last mõjutada mitmel moel. Esiteks võib kuum ilm halvendada ema tervist rasedusaegsete vaevuste, näiteks preeklampsia ja diabeedi kaudu. Teisalt võib kuum mõjutada vahetult imiku arengut: see võib eeskätt närvisüsteemis esile kutsuda väärarenguid.

Veel võib autorite sõnul olla, et kuuma keskkonna mõjul suureneb oht lapse enneagseks sünniks ja muudeks sünnitusvaevusteks. Välistatud pole seegi, et kõrgem õhutemperatuur muudab otseselt loote DNA-d. Sel juhul muutub ilmselt lapse epigeneetiline muster ehk geenide avaldumine või mitteavaldumine keskkonnaolude mõjul.

Ühes läbi vaadatud uuringus mainiti ühtlasi, et veel sündimata lapse telomeerid võivad kuumalaine tõttu lüheneda. Telomeeride ehk kromosoomiotste lühenemine on inimkehas justkui bioloogiline kell, mis seostub inimese piiratud elueaga.

Töörühma sõnul on kiiremas korras vaja teha täiendavaid uuringuid, et saaks täpsemalt selgeks, kuidas kuumus ikkagi loote tervist mõjutab. Niisamuti rõhutab töö autorite sõnul vajadust, et kogu maailmas võetaks rasedate naiste ja nende veel sündimata laste kaitseks kuuma eest meetmeid.

Teadustöö ilmus ajakirjas BMC Pregnancy and Childbirth.