USA neuroteadlased tegid kahe aasta jooksul ülesvõtteid ühe 38-aastase naise ajust: enne tema rasestumist, raseduse ajal ja peale sünnitust. Ülesvõtteandmetest on näha, kuidas emaks saava naise aju end ümber korraldab. Muutused kulgesid aegamisi, ent toimusid raseduse eri etappides uurijat sõnul nagu kellavärk, vahendab DW.com. 

Muutusi oli näha pea kõigis aju osades. Seejuures muutusid nii ajuosade talitlus kui ka ehitus. Muu hulgas korraldasid end ümber ajus suhtluse ja emotsioonide töötlusega seotud piirkonnad. Osa muutusi olid ajus nähtavad veel kaks aastat peale lapse ilmaletulekut.

Uuring põhineb ainult ühe naise andmetel. Sellegipoolest annab see värske panuse väheuuritud teemasse – kuidas emakssaamine on inimese arengus omaette etapp, mis on võrreldav murdeea ja menopausiga. Näiteks toodab keha raseduse ajal 100–1000-korda rohkem mitmeid hormoone, sh östrogeeni ja proöstrogeeni. Teadlased alles avastavad tasapisi, milline mõju sellel ajule on, kuid üldiselt kasvatavad need aju plastilisust. Uuringu juhtivautori ja California Ülikooli teaduri Emily Jacobsoni sõnul suudavad teadlased lõpuks jälgida neid muutusi reaalaajas.

Põhjalik ümberkorraldus

Uuritud naine, Elizabeth Chrastil, on ise California Ülikooli neuroteadlane. Uuringu autorid tegid iga paari nädala tagant tema ajust magnetresonantstomograafiga (MRT) ülesvõtteid. Nad alustasid piltide tegemist enne naise rasestumist ja kogusid andmeid veel kahe aasta jooksul peale tema lapse sündi.

Töörühm nägi, kuidas iga nädalaga rullusid Chrastili ajus lahti põhjalikud ümberkorraldused. Näiteks vähenes naise aju hallaine maht ja ajukoore tihedus. Valgeaine mikrostruktuur aga tihenes ja ajuvatsakeste maht kasvas. Teisel trimestril muutsid kulglad Chrastili valgeaines tugevamaks. Neid kulglaid pidi liigub info aju eri piirkondade vahel. Tugevamad valgeaine traktid tähendavad, et info liigub ajus paremini.

Muutusi oli näha sisuliselt tervesajus. Chrastili sõnul vähenes raseduse mõjul hallaine hulk enam kui 80 protsendis tema aju piirkondades. Hallaine on ajus kõige närvirakurohkem kude, kus töödeldakse informatsiooni. Hallaine mahu vähenemist seostatakse mõnikord mälu halvenemise ja kehvema vaimse võimekusega.

Siiski pole hallaine vähenemine raseduse ajal tingimata halb. Pigem võib näha seda närviahelate peenhäälestusena, mis valmistab aju ette emakssaamiseks. Jacobsi sõnul suudab elund selle tulemusel paremini emarollis toime tulla.

Chrastili ajus toimunud muutused olid seotud östrogeeni ja profesterooni hormoonide taseme kasvuga raseduse ajal. Samas  ei ütle uus uuring, kas või kuidas mõjutavad need anatoomilised muutused naise psüühikat või tervist laiemalt. 

Veel pole teada, millised ajumuutused põhjustavad raseduse ajal tujukust või unehäireid ning millised emalikku lähedust lapsega. See kõik peab selguma tulevastes ja rohkemate osalejatega uuringutes. Kui tulevikus muutuste mõju paremini mõistetakse, võiks see aidata ravida sünnitusjärgset depressiooni ja preeklampsiat ehk rasedusaegset kõrgvererõhutõbe. 

Uuring avaldati ajakirjas Nature Neuroscience.