Peamiselt närvikiududest koosnev valgeaine on kaetud müeliiniga, mis võimaldab aju eri osade vahel kiiresti infot vahetada. Ajuteadlased on seostanud rasket lapsepõlve, näiteks vaesuses elamist ja traumasid, selle kehvema kvaliteediga ka varem. Võrreldes neuronite rakukehadest koosneva hallainega, on valgeaine saanud vähem tähelepanu. Nii maalib värske töö selle rollist mitmetahulisema pildi ning kinnitab, et keskkonnategurid mängivad aju arengus olulist rolli.

Seoste kaardistamiseks kasutasid teadlased andmeid Ameerika Ühendriikide laste aju ja kognitiivse arengu uuringust (ABCD – Adolescent Brain Cognitive Development). Tegu on USA riikliku terviseinstituudi rahastatud ühe suurema ja pikaajalisema ajuarengu uuringuga, mis algas 2015. aastal ning hõlmab enam kui 9 000 last. Kui lapsed olid üheksa- kuni kümneaastased, pandi nad magnetresonantstomograafi alla, mis võimaldas mõõta vee liikumist ajus ning püüda pildile aju valgeaine struktuur ja selle kahjustused.

Täpsemalt uuris aju arengule keskenduv Sofia Carozza Bostonis asuvast Brighami ja Naistehaiglast oma kolleegidega kümne riskiteguri mõju. Nende sekka kuulusid näiteks pere majandusraskused ja vanemate sõltuvusprobleemid. Selgus, et aju valgeaine struktuuri mõjutasid kõik uuritud tegurid peale lapse väikese sünnikaalu. Teisisõnu, mida traumaatilisem oli lapse lapsepõlv ning mida haavatavam oli teda ümbritsev sotsiaalne keskkond, seda kehvema kvaliteediga oli tema aju valgeaine.

Lisaks panid teadlased vastavalt kaks ja kolm aastat peale magnetresonantstomograafiga tehtud uuringut proovile samade laste keele- ja matemaatikaoskused, et hinnata valgeaine kvaliteedi mõju nende vaimsele arengule. Analüüs näitas, et kehvemad ühendused aju eri piirkondade vahel seostusid tagasihoidlikemate keeleliste ja matemaatiliste võimetega.

See viitab, et keskkonnategurite mõju aju arengule ei piirdu ainult ajustruktuuriga, vaid see kandub edasi ka õpitulemustesse. Seega ei saa alahinnata last ümbritseva sotsiaalse keskkonna tähtsust.

Lisaks kahju toovatele teguritele uuris töörühm, mis võiks lapse aju kaitsta, selle arengut toetada ning säilitada paremat valgeaine kvaliteeti. Tulemuste põhjal oli valgeaine paremas seisus lastel, kes kasvasid kahe vanemaga ja/või kõrgema sissetulekuga peres, last ümbritses usaldusväärne kogukond ning teda koheldi armastuse ja hoolivusega.

Teadlaste hinnangul võivad need tegurid tasakaalustada ebasoodsat mõju nagu vaesust. Näiteks saaks peredele individuaalset tuge pakkudes, tugevdada neis kasvavate laste aju vastupanuvõimet.

Uuringus ei käsitletud eakaaslaste mõju, kuid töörühma sõnul võib ka see olla võimalik kaitsev tegur, mille võiks tulevastes uuringutes luubi alla võtta. Lisaks võib teadlaste sõnul olla oma roll kultuurilistel erinevustel. Nii on kollektivistlikumates ühiskondades sageli tugevamad kogukondlikud sidemed. Need võivad mõjuda kaitsva tegurina isegi juhul, kui pere elatustase on madal.

Töö ilmus Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes.