Keskkonnaohtlikke aineid uuriv Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži vanemlektor Egge Haiba nentis, et meil pole täpset ülevaadet inimeste ravimite tagastamisharjumustest. Keskkonnauuringud viitad siiski sellele, et seisma jäänud ravimid leiavad enamasti tee prügikasti, wc-potti või kraanikaussi.

Läänemere merekeskkonna kaitsega tegelev Helsingi komisjon ehk HELCOM on Haiba sõnul koostanud erinevaid hinnanguid, kui palju ravimeid jõuab Läänemerre. "Nad leidsid, et hinnanguliselt jõuab meilt Läänemerre kusagil 2200 tonni ravimeid, mis on umbes 30 protsenti müüdud ravimitest. Oleme Eestis sellega veel natukene lapsekingades, sageli inimesed ei vii vanu ravimeid apteeki või jäätmejaama," tõdes ta.

"Oleme loodusest leitud jääkidega jõudnud ligi 4600 medikamendi juurde. See on väga suur hulk. Uurime ravimijääkide sisaldust nii reoveejaamade sisse- kui ka väljavoolust, haiglate väljavoolust, reoveesetetes, jõgedes, jõgede suudmetes, põldudel ja kalakasvatustes. Uuritud ampluaa on tegelikult päris lai," lisas Haiba.

Kõige rohkem leitakse Haiba sõnul selliseid ravimeid, mida inimesed üleüldiselt kõige enam tarbivad. Läänemere uuring paljastas, et Eestis on esikohal metformiin, mida kasutatakse diabeediravimina. Selle ravimi keskkonnast leitud kogused suurenevad aastast aastasse. Kokku tarbitakse Eestis aastas keskeltläbi üle 2000 kilo metformiini.

Kasutuselt järgnevad valuvaigistid paratsetamool ja ibuprofeen ning neile järgnevad valuvaigistid naprokseen ja diklofenak. Sealt edasi näeb juba mitmesuguseid antibiootikume. "Kui vaadata trendi, siis paratsetamooli tarbimine on aastate jooksul pidevalt kasvanud, samas kui ibuprofeen on jäänud pigem samale tasemele. Metformiini kasutus on eriti kiiresti tõusnud. Eks diabeet ongi selline haigus, mis kimbutab arenenud maailma üha enam," tõdes vanemlektor.

Samuti leitakse veest arvestavas koguses hormoone, epilepsia, astma, allergia, seedetrakti, ainevahetuse ja südamehaigustega seotud ravimeid, loetles Haiba. Lisaks on olulisel kohal psühhofarmatseutilised ravimid. "Kõik need ravimid võivad organismis laguneda mingisuguseks teiseks ühendiks, mida nimetatakse metaboliidiks. Kuna nad on mõeldud meid mõjutama, siis nad mõjutavad vette jõudes ka teisi loomi, linde, taimi ja muid vee-elukaid," sõnas Haiba.

Hormoonid külvavad vee-elustiku seas suurt segadust

Ühe kõige markantsema näitena tõi Egga Haiba välja hormoonide mõju kaladele. "Hormoonide puhul on probleem see, et nad mõjutavad väga tugevalt kalade populatsiooni. Kalamaimudest võivad näiteks areneda ainult emased. Isased võivad muuta sugu, neil arenevad munasarjad ning kogu populatsiooni sigimine võib olla häiritud," selgitas teadlane. See omakorda mõjutab nendest kaladest toituvaid röövkalu, linde ja teisi veeloomi.

Teine murekoht on Haiba sõnul põldude väetamine reoveesetetega. Väga levinud on see näiteks USA-s. "Reoveesette kompost sisaldab erinevates kogustes ravimijääke. Kui need mulda jõuavad, siis jõuavad need ka taimedesse, mida inimesed söövad. Kui ravimijääkide kontsentratsioon on väga kõrge, mõjutab see tugevalt saagikust," märkis vanemlektor.

Eriti hästi kipuvad mullakeskkonnas säilima antibiootikumid. Levinud antibiootikumid nagu tsiprofloksatsiin ja norfloksatsiin võivad Haiba sõnul püsida seal kümneid aastaid.

Sarnast pilti näeb veterinaarmeditsiinis, kus mõnes riigis antakse loomadele lausa profülaktika mõttes pidevalt põletiku vastaseid ravimeid ja antibiootikume. Kui loomad söövad suurtes kogustes ravimeid, võib mingi osa neist jõuda loomaliha söömisel ka inimorganismi.

Veel üks ravimijääkide ringluse vektor on põhjavesi. Kuna ravimijääke leitakse nii jõgedest, järvedest, merest, setetest kui ka pinnasest, võivad need jõuda lõpuks põhjavette, mis on Eesti inimeste peamine veeallikas.

"Paraku pole meie puhastusseadmed veel sellised, et need suudaks kõrvaldada kõik ravimijäägid. Eesti puhul on need kontsentratsioonid siiski ülimadalad ning kraanivee puhul ei tasu selle pärast muretseda. Selles mõttes on meil Eesti joogiveega ikkagi väga hästi. Ülimadalad kontsentratsioonid näitavad siiski, et need jõuavad meie joogivette," sõnas Haiba.

Egge Haiba on uurimisvaldkonnas tegutsenud juba peaaegu 15 aastat. Vähemalt isiklikult tundub talle, et ravimijääkide näol on tegemist süveneva keskkonnariskiga. "Sellega tuleb tegelema hakata. Tulevikus peab puhastustehnoloogiat täiustama, sest ravimeid jõuab üha rohkem keskkonda," võttis ta kokku.