Maailma Terviseorganisatsioon avaldas septembris värske ravimiresistentsuse raporti. Tartu Ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tensoni sõnul läheb olukord pidevalt hullemaks.

Eriti nukker on seis vaestes piirkondades, näiteks Aafrikas, kus reovesi ja joogivesi kliimamuutuse tõttu üha enam segunevad. "Kliimamuutus ei tähenda ainult, et vihma tuleb rohkem, vaid ka seda, et kui teda tuleb, tuleb ta korraga maha," selgitab Tenson. Kui erinevad veeliigid seetõttu segunevad, kasvab soolenakkuste levik professori sõnul piirkonnas hüppeliselt.

"Alati küsitakse, kuidas Aafrikas toimuv ometi meid mõjutab. Kui palju aga meie planeedil inimesi tegelikult igal aastal lennukisse läheb? Neid on üle viie miljardi," osutab ta. Eestistki reisivad inimesed palju Aafrikasse, aga ka Kagu-Aasiasse ja Araabia poolsaarele, mis kõik on suure resistentsusega piirkonnad. "Sealt tuuakse resistentsed nakkustekitajad meile mingil ajal ikkagi koju kätte," sõnab Tenson.

Veel lähemalt mõjutab Eestit olukord Ukrainas. Ühest küljest oli seal juba enne sõda väga antibiootikumiresistentne tuberkuloos, mis nüüd saab levida varjendites. Teisalt ravitakse sõdureid rindel sageli ebasanitaarsetes oludes. "Ukraina lahniguväljal tulevad kümned või sajad vigastatud sõdurid sisse, neil on vaja käed-jalad maha lõigata ja siis on hea, kui on võimalik skalpelli vahetada," piltlikustab professor.

Tenson ei kahtlegi, et resistentsus jõuab sealtkaudu ka Eestisse. "Ega meil Eestis ei ole andmekogumise süsteemid niisugusel tasemel, nagu nad võiksid olla. Kui küsime, et palju meil Ukrainast resistentsust sisse tuleb, siis kahjuks peame ütlema, et me tegelikult ei tea," möönab ta.

Antibiootikumide kasutatakse ühe tervise põhimõttel. See tähendab, et nende kasutamine inimeste ja loomade raviks, aga ka põllumajanduses, on omavahel seotud. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna statistikabüroo spetsialisti Marju Sammuli sõnul on Eesti loomade ravis kõige vähem antibiootikume kasutavate riikide seas.

Loomadel kasutatavate antibiootikumide koguhulk on tema sõnul siin alates 2014. aastast üha vähenenud. Samas kasutatakse Eestis lemmikloomade raviks väga sageli sama antibiootikumi, mis inimestelgi.

Sammuli sõnul ei peaks see aga olema loomade ravis esimene abinõu. "Meil on ülemaailmselt kehtestatud valgusfoorisüsteem: roheline, kollane ja punane. Seesama esimene toimeaine, mida kõige rohkem kasutatakse, on inimesel rohelises värvis, aga loomal kollases. Nii et väike lahkheli on meil küll selles, mida me päriselt kasutame," osutab ta.

Tegu on alles esialgse lemmikloomi puudutava uurimistulemusega. Eesti lemmikloomaravi täpsem seis selgub alates 2029. aastast. Siis muutub lemmikute resistentsusandmete kogumine Euroopas kohustuslikuks.