Ravimiameti järelevalveosakonna spetsialist Marit Isakannu selgitas "Huvitajas", et ravimijäätmete hävitamisel tuleb järgida rangeid reegleid. "Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed ja neid tuleb vastavalt sellele ka käidelda. Seda selleks, et kaitsta meid ennast, aga ka keskkonda," selgitas ta.  

Eestis läbiviidud uuringud näitasid, et üle poole küsitlustele vastanutest hävitab ravimeid valesti. Peamiselt viskavad inimesed need kas olmeprügisse või lasevad WC-potist alla. Ehkki teadlikkus on Isakannu sõnul aastatega paranenud, näitab praktika, et õigeid käitumisharjumusi ei järgita sageli ka siis, kui neist teatakse.

Isakannu selgitas, et kasutamata jäänud ravimid tuleb viia kas apteeki, ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Kõik need kohad võtavad ravimijäätmeid tasuta vastu.

Ravimite hulka kuuluvad nii tabletid, siirupid, salvid kui ka muu, mille pakendil on märgitud käsimüügi- või retseptiravim. Tähtis on Isakannu sõnul vahet teha, kas tegemist on ravimi või näiteks toidulisandiga. Viimase võib ka tavaprügi hulka visata. Seda aga ainult siis, kui nii on pakendil kirjas.

"Kuidas vahet teha, mis on ravim, mis on mitte ravim? Kui tegemist on ravimiga, siis on pakendi peal kirjas, kas tegu on käsimüügi- või retseptiravimiga. Selle järgi saabki eristada," selgitas ta.  

Ravimijäätmete hulka ei kuulu aga meditsiiniseadmed, näiteks süstlad, millel on eraldi käitlusnõuded. Tavalised süstlad tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, sest tegu on terava esemega.

Avatud ravimite puhul tuleb Isakannu sõnul jälgida avamisjärgset säilivusaega, mis on kirjas pakendi infolehel. Isakannu soovitas pakendile märkida avamiskuupäeva, et hiljem oleks lihtsam hinnata, kas ravimit saab veel kasutada.

Kui kodus seisavad terved ja kõlblikud, ent endale sobimatud ravimid, siis neid apteek tagasi ei osta. Samuti ei tohiks neid Isakannu sõnul teistele inimestele pakkuda. Põhjus seisneb selles, et puudub garantii, et ravimit on hoitud vastavalt nõuetele, näiteks toatemperatuuril, niiskuse ja päikesevalguse eest kaitstult.