Prügivedu on sageli korraldatud fikseeritud graafiku alusel, mis tähendab, et konteinereid tühjendatakse ka siis, kui need on tühjad, ja teisalt võivad täitunud konteinerid jääda ootele. Selline süsteem põhjustab asjatuid sõite, kulutab kütust ja tööaega, suurendab saasteainete hulka ning tõstab jäätmekäitluse kogukulu.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tudeng Alex Ševtšuk otsustas oma lõputöös sellele probleemile lahenduse leida.

Ševtšuk töötas välja nutika jäätmekonteinersüsteemi prototüübi, mis võimaldab jälgida vahetult prügikastide täituvust ja aitab seeläbi muuta jäätmekäitluse logistika tõhusamaks. Loodud lahendus põhineb ultrahelianduritel, mis mõõdavad prügikasti täituvust ning saadavad andmed serverisse. Kasutaja saab olukorda jälgida veebiliideses, mis kuvab konteineri täituvusprotsenti, ajalugu ja seadme staatust. Süsteem on suuteline haldama mitut konteinerit korraga ning andmevahetus toimub turvalise krüpteeritud ühenduse kaudu.

Prototüübi mõjususe hindamiseks lõi Ševtšuk hüpoteetilise stsenaariumi: kui konteinereid tühjendatakse tavapäraselt iga kahe nädala tagant, ent tegelikult täituvad need vaid kord nelja nädala jooksul, osutuvad pooled sõidud asjatuteks. Nutikas süsteem võimaldaks selliseid olukordi vältida.

Lõputöö juhendaja Taavi Kase ütles, et nutikate jäätmekäitluslahenduste laiemat kasutuselevõttu takistavad eeskätt tehnilised ja rahalised piirangud. Üks suurim takistus on kõrged alginvesteeringud. Paljud olemasolevad lahendused eeldavad, et soetataks täiesti uued konteinerid, millel on sisseehitatud andurid ja andmesidevõimekus. Alex Ševtšuki loodud prototüüp kehastab selles osas soodsamat alternatiivi, kuna võimaldab olemasolevad konteinered lihtsa seadmega ümber ehitada.

Pikemas plaanis võivad nutikad jäätmekäitluslahendused avaldada märkimisväärset mõju nii kulude vähendamisele kui ka CO₂-jalajälje kahanemisele.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.