Juturobotite nagu ChatGPT ja teiste generatiivsete tehisaru süsteemide üha kasvav populaarsus jätab keskkonnale oma jälje. Käesoleva kümnendi lõpuks võib nende kasutamise tõttu tekkida 1,2–5 miljonit tonni täiendavat elektroonilist ehk e-prügi, vahendab ScienceAlert.

Hiina Teaduste Akadeemia linnakeskkonna ja tervise labori ressursihalduse ekspert Peng Wang koos kolleegidega keskendusid suurtele keelemudelitele ehk LLM-idele. Tegu on tehisaru-programmidega, mis suudavad tõlgendada ja toota teksti ning teha muid keelega seotud toiminguid. 

LLM-e treenitakse suurte tekstiandmete hulkade abil. Nii omandavad mudelid keeleloogikat statistiliselt: piltlikult öeldes ennustavad need, milline sõna võiks kindlas kontekstis kõige tõenäolisemalt eelmisele sõnale järgneda. Sama loogikat kasutavad mudelid nii küsimustele vastuseid andes, kujutisi luues kui ka tekste kirjutades.

Hüvede kõrval on generatiivse tehisaru võidukäiguga kaasnenud ühiskonnas arutelu mitmel filosoofilisel ja praktilisel teemal. Näiteks tuntakse muret, ega tehisaru üht või teist ametit üle võta. Samuti arutletakse võimaluste üle, kas inimene võib tehisaru väärkasutada ning tehisaru inimest petta või suisa iseteadlikuks muutuda ja mässama hakata.

Välditav prügimägi

Nagu uus uuring rõhutab, tekitab generatiivse tehisaru kasvav populaarsus veel ühe murekoha. Nimelt tõotab selle üha laialdasem käitamine kaudselt tekitada maamunale juurde tohutus koguses e-prahti.

Generatiivne tehisaru sõltub otseselt tehnoloogia arengust. See vajab üha rohkem riistvara ja üha võimsamaid kiipe. Tehisaru areng võib niisiis anda hoogu juurde niigi probleemseks muutunud e-prahi tekkele ja kuhjumisele, osutavad uuringu autorid. Kui suurt e-prahi plahvatust oodata on, sõltub sellest, milliseid meetmeid võetakse saaste vähendamiseks.

Töörühm kirjutab, et suured keelemudelid vajavad nii õppimiseks kui ka toimimiseks märkimisväärselt suurt arvutusvõimsust. Taoline suur masinapargivajadus tõstatab töörühma sõnul küsimuse, kui jätkusuutlik selline areng on. Sealhulgas valmistab muret tehisaru käitamisega kaasnev energiatarve ja süsinikujalajälg.

Varasemates uuringutes on suuresti keskendutud tehisaru mudelite energiakasutusele ja sellega seotud süsinikuheitmele. Uue töö autorite sõnul on aga üsna vähe mõeldud mudelite elutsükliga seotud käegakatsutavatele materjalidele või neist maha jäänud elektroonikaseadmete lademetele.

Töörühm prognoosis nüüd, kui palju generatiivse tehisaru käitamise tõttu e-prahti tekib, täpsemalt aastatel 2020–2030. Seejuures mängisid nad läbi neli võimalikku stsenaariumit. Igas stsenaariumis toodeti ja kasutati generatiivse tehisaru süsteeme erineval määral: alates laialdasest kasutusest kuni alalhoidliku piiratud kasutuseni.

Tehisaru plahvatusliku võidukäigu stsenaariumi korral näitas arvutus, et selle kasutamise käigus võib aastatel 2023–2030 juurde tekkida kuni viis mljonit tonni e-prahti. Kümnendi lõpuks võib sel juhul lisanduda aastas 2,5 miljonit tonni e-jäätmeid. Suurusjärk oleks see võrreldav enam-vähem olukorraga, kus kõik maailma elanikud viskaksid sama aasta jooksul minema oma nutitelefoni.

Tehisaru laialdase leviku stsenaariumi korral näitas ennustus ühtlasi, et täiendava e-prahi hulgas võidakse ära visata 1,5 miljonit tonni PCB-sid ehk trükkplaate ja 500 000 tonni akusid. Viimased võivad sisaldada ohtlikke materjale, nagu pliid, elavhõbedat ja kroomi.

Ainuüksi 2023. aastal visati maailmas ära 2,6 tonni tehisaru kasutamisega seotud elektroonikat. Eeldatavasti kerkib tehisaruga seotud e-prügi koguhulk maamunal 2030. aastaks 82 miljoni tonnini ehk praegusega võrreldes ligi kolmandiku võrra. Autorite sõnul on selge, et tehisaru kasutamise materiaalne pool kujutab endast juba praegu tõsist murekohta. 

Oma nelja stsenaariumi valguses juhivad Peng ja kolleegid tähelepanu, et generatiivse tehisaru kasutamisega seonduvat suurt e-prahi koormat saab vältida. Nad osutavad, et rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) ja mitu tehnoloogiafirmat toetavad e-prahiga tegelemiseks ringmajanduse lahendusi.

Uuringu järgi oleks kõige tõhusamad ringmajanduslikud lahendused seadme eluea pikendamine ja sama mudeli taaskasutus. See tähendab, et olemasolevat masinaparki püütakse käigus hoida võimalikult kaua ja uute seadmete tootmisel kasutataks uuesti vanadest kiipidest pärit toorainet ja mooduleid. Kui selliseid lahendusi juurutada, vähendaks see generatiivse tehisaruga seotud e-prügi hulka kuni 86 protsenti, osutavad uuringu autorid.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Computational Science.