Kasutatud õllepärm aitab e-jäätmetest metalle kätte saada
Nutitelefonist võib olla palju kasu ja rõõmu, aga kui ta oma aja ära elab, siis saab temast elektroonikajääde, millega võib olla palju muret. Elektroonikajäätmed sisaldavad keskkonnaohtlikke metalle; neid korralikult kätte saada ja taaskasutusse võtta on raske, sest detailid on pisikesed ja üksteisega segi.
Nüüd on Austria teadlased käinud välja lahenduse, kus elektroonikajäätmetest aitab metalle kätte saada tavaline pärm, söögi- ja joogitööstusestki tuntud seenorganism. Eriti keskkonnasõbralik on nende lahendus veel selle poolest, et seal on kasutusel õlle pruulimisest üle jäänud pärmijääk.
Mõnedest praegu kasutusel olevatest meetoditest eristab pärmimeetodit see, et vaja ei ole mürgiseid kemikaale. Pärm on ka odav, laialdaselt kättesaadav ja kõlbab ka ise taaskasutada.
Elektroonikajäätmete töötlemise esimeses etapis lahustatakse metallid kõigepealt materjali küljest lahti. See on aga vaid pool võitu, sest lahus sisaldab mitme metalli osakesi segiläbi.
Siin võibki appi tulla pärm. Metallid adsorbeeruvad pärmiraku pinnale. Kuid mitte kõik metallid tingimata korraga: metalli adsorbeeruvus sõltub mõnevõrra lahuse pH-st ehk happelisusest ja temperatuurist.
Kui lahuse pH-d ja temperatuuri muuta, siis saame mingil määral reguleerida, milline metall pärmiraku pinnale hakkab. Nii saamegi erisuguseid metalle üksteisest eristada ja taaskasutusse anda.
Klemens Kremser Viini Loodusressursside ja Eluteaduste Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Frontiers in Bioengineering and Biotechnology, et said taaskasutatava õllepärmi abiga katselahusest kätte 40 protsenti vasest, 50 protsenti alumiiniumist ja 70 protsenti tsingist.
Nüüd tuleb teha veel roheksti uurimistööd, ka muude metallide ja nende kõikvõimalike segude peal, et osata rakendada meetodit ka tööstuslikus ulatuses.
