Minutiloeng: mis saab kasutatud külmkapist ja nutitelefonist? ({{commentsTotal}})

Foto: Eirik Solheim/Unsplash

Sel aastal tekib maakera iga elaniku kohta üle kuue kilogrammi e-jäätmeid. Mis saab meie vanadest kodumasinatest, kui palju neist ümber töödeldakse ja mida saaks iga inimene teha selle jalajälje vähendamiseks räägib minutiloengus Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Margus Vetsa.

Tänapäeval vahetavad inimesed kodumasinaid ja teisi elektroonilisi seadmeid üha sagedamini välja. Kui me viime oma kasutatud televiisori või külmkapi kogumispunkti, ei mõtle me väga palju sellele, mis nendest edasi saab ja kui suur hulk kodumasinatest üldse ümber töödeldakse.

Sellel aastal tekib maailmas hinnanguliselt 50 miljonit tonni e-jäätmeid, mis on üle kuue kilogrammi elaniku kohta. See kogus on piltlikult öeldes 4500 Eiffeli torni.

Kõigest 20 protsenti tekkinud e-jäätmetest dokumenteeritakse ja taaskasutatakse nõuetekohaselt. E-jäätmetest 4 protsenti visatakse prügikasti ja 76 protsendi saatus on täpsemalt teadmata. Oletatavasti on need jäätmed maetud prügilatesse, põletatud, hangeltatud või käideldud nõuetele mittevastavalt.

E-jäätmete kasvu mõjutab tehnoloogia. Kümne aastaga on internetti kasutavate elanike hulk maailmas tõusnud 2,5 korda (48 protsenti, 2017). Tehnoloogia areneb kiiresti. IKT sektoris on täheldatud, et nutitelefoni eluiga ulatub umbes kahekümne kuu juurde.

E-jäätmete regulatsiooniga on kaetud 2/3 maakera elanikkonnast. See on kasvanud viimase viie aastaga üle 50 protsendi.

Teisese tooraine väärtus e-jäätmetes oli 2016. aastal hinnanguliselt 55 miljardit eurot.

Kuus e-jäätmete kategooriat: soojusvahetusseadmed (17 protsenti), ekraaniga seadmed (15), lambid (1,5), suured seadmed (20), väikesed seadmed (37,5) ja väikesed IT-seadmed (9).

Millisel kontinendil tekib enim e-jäätmeid ja palju elaniku kohta aastas?

Aasias tekib enim e-jäätmeid (18,2 Mt)  ja Okeaanias enim elaniku kohta (17,3 kg/el). Euroopa on mõlemal juhul teisel kohal (vastavalt 12,3 Mt ja 16,6 kg/el). Kõige kõrgem tagasikogumise määr on aga Euroopas – 35 protsenti. See on kaks korda suurem kui teist ja kolmandat kohta jagaval Ameerikal ning Aasial (vastavalt 17 ja 15 protsenti). Okeaania ja Aafrika on selle näitaja poolest viimane paar (vastavalt 6% ja 0 protsenti)

E-jäätmete suurim probleem on see, et nende kasv on väga kiire. Nad sisaldavad ohtlikke aineid ning kuna neid ei võeta ringlusesse, on keskkonnakoormus väga suur.

Selleks, et kõik toimiks õigesti ja keskkonnanõuetele vastavalt, on alati vaja jäätmed viia kogumispunktidesse.

Kuidas saad sina probleemi lahendamisele kaasa aidata?

Ennekõike tulebki viia vanad kasutamata seadmed õigetesse kohtadesse, nagu jäätmejaamad ja vastuvõtupunktid. Sellisel juhul, kui usaldad oma jäätmed õigete inimeste kätte, on võimalik näiteks vanast külmkapist 95 protsenti taaskasutada.

E-jäätmed puutuvad kokku kuue ÜRO kestliku arengu eesmärgiga: tervis ja heaolu, puhas vesi ning sanitaaria, tööhõive ja majanduskasv, jätkusuutlikud linnad ning asumid, säästev tootmine ja tarbimine ning ookeanid ja mereressursid.

Igal aastal tähistatakse 14. oktoobril rahvusvaheliselt e-jäätmete päeva.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: