Inimene liigutab kaevandamisega päevas rohkem pinnast kui looduslikud jõud

Tuul, vesi ja teised looduslikud jõud liigutavad päevas ligikaudu 60 miljonit tonni pinnast. Inimesed liigutavad sama aja jooksul 156 miljonit tonni pinnast. Kuna kogu aeg võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, kiireneb ka Maa ressursikasutus.

"Meie tööstuse kaevandamise mõju ja maht on kasvanud meeletult suureks," hindab Lauri Tammiste, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja.

Kuidas näevad enda rolli ja vastutust inimesed, kelle igapäevatöö on võtta Maast välja maavarasid? Sellest räägib keskkonnakuu film "Maa", millele on Lauri Tammiste keskkonnaeksperdina andnud kommentaari.

Filmis "Maa" jutustavad kaevandamisest ja ressursside kasutamisest need inimesed, kes on sellega vahetult seotud: ekskavaatorijuhid, töödejuhatajad, insenerid. "Seal ei olnud juures hinnangut andvaid keskkonnaeksperte või keskkonnakaitsjaid. See on film sellest, kuidas näevad need inimesed või kuidas nad tajuvad enda rolli või vastutust väga suure keskkonnamõjuga tegevuse puhul.  

Näiteks räägib filmis Ungari söekaevandaja, kuidas ta käis sõpradega matkal ja nägi liustikke. Nende juures oli info, kuhu see liustik ulatus 1900. aastal, 50 aastat tagasi ja 20 aastat tagasi. Selle peale nendib kaevur, et oli küll kuulnud keskkonnamõjust, kuid ei uskunud enne, kui oma silmaga nägi.

Tammiste loodab, et ehk aitab see film mõista, et keskkonnaprobleem ei ole mingi kauge või valitsuse või "kellegi teise" lahendada. "Meil kõikidel on oma roll ja vastutus selle kaudu, kuidas ja mida me tarbime."   

Maa seest võtavad inimesed endale vajalikku: metalli, sütt või ka augu raudteetunneli jaoks. "Maa ei anna ennast kergesti kätte, see on film sellest, kuidas me võtame Maalt seda, mida me vajame," nendib Lauri Tammiste. Tema hinnangul on see film vajalik just neile inimestele, kes igapäevaselt keskkonnateemadest ei mõtle.

Sellest filmist on oluline meelde jätta, et kõik see, mis meil igapäevaselt on ja mida me kasutame, ei ole iseenesest mõistetav ega lõputu, toonitab Tammiste. "Filmis mõtlevad selle küsimuse peale tegelikult ka need buldooserijuhid, tundes ka süütunnet."

Aga kuidas siis võiks iga inimene tegutseda nii, et keskkonnamõju oleks väiksem? Tammiste toob välja, et praeguse majandusmudeli asemel tasub üha enam hakata mõtlema ringmajanduse peale, kus süsteemis võetakse võimalikult palju kasutusele jäätmeid ning taaskasutatakse materjale. "Seal on tegelikult väga suur kasutamata võimalus, mis aitaks oluliselt vähendada ka koormust loodusele või vajadust täiendava kaevandamise järele."


Mängufilm "Maa" ("Erde", Austria 2019. Rež Nikolaus Geyrhalter)

Eetris 13. mail kell 21. 30 ETV2-s.

Igal aastal tõstavad inimesed labidate, ekskavaatorite ja dünamiidiga mitu miljardit tonni maakera pinnast ühest paigast teise. Nikolaus Geyrhalter vaatleb inimesi kaevandustes, kivimurdudes ja suurtel ehitusplatsidel nende lõpututes püüdlustes planeedi kohandada.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: