Ingrid Hermet on roheettevõtja ning ta toob välja, et üheks toidukriisi lahenduseks peetakse GMOsid, kuid kõik ei ole seda meelt. "Teadlased väidavad, et see on suurepärane lahendus, kuidas toota rohkem toitu, mis on vastupidav kliimamuutustele, erinevatele taimehaigustele. GMO-de vastased aga seostavad neid aga erinevate riskidega keskkonnale ja tervisele."

Kui teadlased tuginevad sellel, mida nad oma uuringutele ja arendustele tuginedes saavad öelda, siis GMO-de vastastel ei ole teaduslikku alust oma väidetele, kuna ei ole leitud tõendeid, et GMO-d ka tegelikult ohtlikud on.

"Kuid vastased siiski kardavad, või siis on ettevaatlikud ja seda ka põhjendatult, sellepärast, et GMO uuringuid on aastaid rahastanud Monsanto, millel on vägagi negatiivne maik küljes," nendib Hermet.

Monsanto on toonud turule nii keskkonnale kui ka tervisele kahjulikke taimekaitsevahendeid. Nende toodetega on seotud terve rida keskkonna- ning tervisekahjusid.

Filmi "Toidu evolutsioon" autor on GMO-de pooldaja, kuid ta toob juurde arusaama, miks on inimestes tekkinud hirm ja ettevaatlikkus GMO-de suhtes. "See on äärmiselt inimlik probleem, kuna toit on väga isiklik asi, see on see, mis läheb meie sisse ja tõepoolest me kardame, et äkki sellega kaasneb midagi; samuti hirm ökosüsteemi kahjustamise suhtes," selgitab Hermet.

Mõlemad pooled võitlevad justkui samade eesmärkide nimel: ohutu ja väärtuslik toit, mida jaguks kõigile; liigsete taimekasvatusmürkide kasutamise vastu; jätkusuutliku toidutootmise eest.

Teadlased ütlevad, et GMO-d on kiirendatud sordiaretus, peenhäälestus. "See tegelikult ei kõla üldse halvasti. Aga samas, kui me võtame teisest liigist mingeid geene ja lisame need peremeesorganismi, siis kas me ikka teame, milliseid mõjusid see võib avaldada?"

Kui sordiaretuse "peenhäälestus" ei tundu väga suure sekkumisena, siis tasub küsida, kus on piirid? "Kas me suudame aru saada ja öelda õigel ajal stopp!" küsib Hermet.

Hermet näeb skeptilisuse taga vajadust täiendavate uuringute järele, samuti selle järele, kuidas uuringuid tehakse.

Euroopa Liidus on lubatud kasvatada GMO maisi. Se eon ainus GMO kultuurtaim, mida siin kasvatada tohib. "Kuid see ei tähenda, et Eestis me GMO-sid ei tarbi. Näiteks riided: puuvill on ju suuresti kasvatatud GMO-del," toob Hermet näite.

Näiteid levinud GMO-dest, mida paljud Eesti elanikud kasutavad:

• Sojatooted võivad olla pärit GMO kasvandustest.
• Loomasööt on sageli GMO baasil kasvatatud.
• Insuliin tugineb GMO tehnoloogial.
• Paljudes juustudes kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme.

"Me ei saa öelda, et me oleme GMO-vabad ja seda siia üldse ei satu. Eestis me puutume nende GMO toiduga kokku. Küll aga peab see olema märgistatud ja üldiselt siia seda väga ei impordita, kuna Euroopa Liit ei ole GMO poolt."

Film "Toidu evolutsioon" ("Food Evolution", Ameerika 2016, rež Scott Hamilton Kennedy) on eetris neljapäeval kell 20 ETV2-s.