Uuring: laste internetis veedetud aeg kulub järjest vähem koolile ja üha enam muule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Annie Sprat/Unsplash

Eesti lapsed kasutavad igapäevaselt internetti järjest rohkem. Kui võrrelda vene ja eesti lapsi, siis vene lapsed kasutavad internetti isegi rohkem, kuid siinjuures pole oluline vaadata vaid ekraani ees veedetud aega, vaid seda, millega lapsed seal tegelevad.

Täna avaldati rahvusvahelise laste internetikäitumise uuringu EU Kids Online raport Eesti kohta. Sellest selgub, et kuigi laste internetikasutus on kasvanud, ei tähenda see automaatselt midagi halba, rõhutavad uuringu autorid.

"Tegelikult on see asjade loomulik käik," sedastab uuringu autor, Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus. "Positiivne on kindlasti see, et me ei saa enam rääkida väga suurtest digilõhedest erinevate lasterühmade vahel, kasvõi näiteks maa- ja linnalaste või eestlaste ja venelaste vahel."

Keskmine Eesti laps veedab koolipäeval internetis 2–3 tundi, vabadel päevadel rohkem. Poisid veedavad ekraani ees aega rohkem kui tüdrukud.

Mida vene lapsed internetis teisiti teevad?

Üllatava leiuna tuli uuringu autoritele aga asjaolu, et koolipäevadel veedavad vene lapsed internetis rohkem aega kui eesti lapsed. Samuti on vene laste hulgas rohkem neid, kes veedavad internetis enam kui kuus tundi päevas.

Mis selle põhjus võib olla, ei ole Veronika Kalmuse sõnul päris selge. Ta loetleb võimalike põhjustena oletusi, et internet paelub vene lapsi rohkem; võimalik, et eesti lastel on rohkem alternatiivseid tegevusi. "Aga huvitav on ka see, et vene lapsed kulutavad internetis ka rohkem aega ka kooliga seotud tegevustele, kooli jaoks info otsimisele, rühmatööde tegemisele jne. Kuna internet on tegelikult kõigi laste jaoks oluline osa õppetööst, siis me saame öelda, et vene lapsed on interneti õppimiskeskkonnana väga hästi omaks võtnud," selgitab Kalmus.

Kalmuse sõnul pole niivõrd oluline see, kui kaua laps internetis on, vaid mida ta seal teeb. Siin on aga oluline erinevus 2010. aasta uuringulaine andmetega: aastal 2010 kasutas 85% küsitletud Eesti lastest internetti eelkõige koolitööde tegemiseks. 2018. aastal küsitletud lastest tegi seda vähemalt korra nädalas või sagedamini 67%.

Kui vaadata üldiselt, mida lapsed internetis teevad, siis esikohal on videote vaatamine (80%), muusika kuulamine (69%) ja online-mängude mängimine (41%). Küllalt olulised on laste jaoks sotsiaal- ja suhtlusvõrgustikud.

Just viimaste ehk sotsiaalmeedia ja suhtluskeskkondade vahendusel puutuvad lapsed kokku aga ka võõraste ning ka kahjustava sisuga. 2018. aasta andmetel omavad vanemad ülevaadet oma lapse kokkupuutumisest seksipiltidega vähem kui 2010. aastal.

Rohkem on näiteks neid vanemaid, kes ei oska öelda, kas nende laps on seksuaalse sisuga pildimaterjali näinud või mitte: kaheksa aastat tagasi oli neid 26%, nüüd aga 45%.

Pea kolmandik lastest näeb häirivat sisu

Samas 29% lastest on aasta jooksul vähemalt kord kuus või sagedamini puutunud internetis millegi häirivaga kokku, samal ajal kui vanematest pidas juhtunut sedavõrd sagedaseks 14%.

Aastal 2010 puutusid Eesti lapsed Euroopas kõige sagedamini kokku isikliku info kuritarvitamisega – tervelt 18% lastest oli seda kogenud viimase 12 kuu jooksul. Aastal 2018 on see protsent veidi langenud. Isikliku info kuritarvitamisega, mille hulka kuuluvad salasõna ja isikuandmete kasutamine ning internetis raha kaotamine pettuse teel, puutus 2018. aasta andmetel kokku 12% lastest.

Uuringu juhtivautor Marit Sukk tõi välja, et kõige enam kardavadki Eesti lapsed seda, et nad satuvad lehekülgedele, mis varastavad nende isiklikke andmeid või kulutavad nende teadmata raha.

Uuringu üks autor Kadri Soo kirjeldab, et lapsed, kes häiriva sisuga kokku puutuvad, kogevad päris sageli hirmu ja neil on mure ja häbi. Need on ka põhjused, miks lapsevanematele või õpetajatele negatiivsetest kogemustest ja ohtudest vähe räägitakse. "Ja kui siia liitub veel usaldamatus näiteks teiste täiskasvanute suhtes, siis see ongi takistus, miks lapsed lähevad harva oma vanemate või õpetajate juurde."

Andmed näitasid, et lapsed, kes oma halbadest kogemustest internetis vähe räägivad, tunnevad, et nad saavad vanematelt ka vähem internetialast nõu. Vanemad suhtlevad sel teemal vähe, mida nad ise netis teevad vähem ja annavad sel teemal ka vähem nõu.

"Paraku tunnevad lapsed, et ka õpetajate poolt saavad nad vähe informatsiooni internetis turvalise käitumise kohta. Ainult viis protsenti lastest ütles, et ta on rääkinud õpetajaga sellest, kui neid on miski netis häirinud," märgib Soo.

Võrreldes 2010. aastaga oskavad Eesti lapsed internetis oskuslikumalt tegutseda. Autor: zhrefch/Flickr/Creative Commons

Siiski ei pole põhjust paanikaks. Kahjuliku sisuga kokkupuutumise kohta nendib Veronika Kalmus, et lastel on oma toimetulekustrateegiad. "Ilmselt lapsed ei räägi oma oma vanematega kõikvõimalikest negatiivsetest kogemustest. Muidugi osaliselt on need negatiivsed kogemused ka suhteliselt tühised ja kiiresti mööduvad ehk siis lapsed saavad nendega ise hakkama, kõigest ei olegi vaja rääkida."

Kalmuse sõnul oleks vaja suuremat usaldust laste ja vanemate, laste ja õpetajate vahel. "Tuleks mõelda sellele, kuidas seda usaldust kasvatada või taastada. See tuleks kindlasti kasuks."

Digitaalsed pärismaalased on päris pädevad

Võrreldes 2010. aastaga oskavad Eesti lapsed internetis oskuslikumalt tegutseda. Kui näiteks kaheksa aastat tagasi oskas 56% lastest muuta sotsiaalvõrgustiku profiilil privaatsusseadeid, mis oli Euroopa keskmine tase, siis nüüd oskab seda enda sõnul teha juba 83%.

TÜ sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel toob välja, et sageli alahindavad lapsevanemad iseenda digipädevusi. Arvatakse, et nende laps teab nendest rohkem interneti kohta. "See ei pruugi alati olla tõsi. See on üks nendest arvamustest, et kui laps teeb midagi väga kiiresti, klõbistab mitme tabi vahel - oskab teha väga kiiresti, siis seal taga ei pruugi alati olla neid laiemaid digipädevusi, teadmisi ja oskusi, mida on vaja."

Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid 2018. aasta suvel koostöös Turu-uuringute AS-iga internetikasutajast lapsi ja iga lapse üht vanemat. Kogu Eestit hõlmavasse esinduslikku valimisse kuulus 1020 last, kellel oli vanust 9–17 aastat. EU Kids Online'i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25-s Euroopa riigis. Kordusuuring tehti 2018. aastal peale Eesti veel 17 riigis.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: