"See, mida teadus meile õpetab – kriitiline mõtlemine ja oskus väiteid hinnata , tuleb meile kasuks väga paljudes igapäevastes olukordades. Seesama oskus mõelda kriitiliselt ei ole ju vajalik ainult tavainimesele. See on vajalik ka poliitikule, kes võtab seadusi vastu, see on vajalik ettevõtjale, kes arendab oma toodet või teenust," leidis Olesk saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega".

See ei tähenda, et kõik inimesed peaksid olema pidevalt kursis kõigega, mis teaduses toimub. Oluline on see, et hetkel, kui teadust otseselt vaja on, näiteks otsuseid tehes või midagi hinnates, oleks võimalik ühiskonna liikmetel selle teadmiseni jõuda ja sellest aru saada.

Nõnda on äärmiselt oluline, et teadust levitaksid aktiivselt teadlased ise. Aktiivne suhtlus avalikkusega nõuab neilt aga selget isiklikku motivatsiooni. Avalikkuse ees räägivad oma tööst enim just need uurijad, kes tajuvad kommunikatsiooni praktilist väärtust.

"Nägin oma doktoritöös, et need teadlased, kes olid enda jaoks selgelt välja mõelnud, millist kasu avalik kommunikatsioon tuua võib, olid ka kõige aktiivsemad ja kõige nähtavamad. See eesmärk võib olla erinev: see võib olla see, et ma tahan meelitada tudengeid või et ma tahan leida koostööpartnereid ettevõtlusest või ma tahan mõjutada poliitikat või ma tahan kujundada avalikku arvamust," selgitas Olesk.

Keerukate probleemide, näiteks kliimamuutuste puhul vajab ühiskond adekvaatset infot, et teha parimaid otsuseid ka siis, kui lõplikud vastused puuduvad. "Teadus aitab meil keerukates küsimustes toime tulla, aga teadmistest ainuüksi pole kasu, kui need jäävad peitu laborisse või teadusartiklitesse. Kui teadlased oskavad kõige olulisema esile tuua ja viia selle nendeni, kellel on sellest päriselt kasu, saab teadus pakkuda meile valgust mistahes küsimuse või kriisi korral," lisas vanemteadur.