Juhan Auli andmebaas annab vastuse: kas koolis aeglaselt edenevad tüdrukud küpsevad kiiremini? ({{commentsTotal}})

Koolis “istuma“ jäänud tüdrukud sünnitasid esimese lapse keskmiselt aasta võrra nooremana kui tavalise kiirusega kooli läbinud tüdrukud.
Koolis “istuma“ jäänud tüdrukud sünnitasid esimese lapse keskmiselt aasta võrra nooremana kui tavalise kiirusega kooli läbinud tüdrukud. Autor/allikas: Flickr Creative Commons/NEO briceneo

Kui kõrge intellekt tagab parema toimetuleku ja on pärilik, siis miks ei ole looduslik valik kõiki inimesi tarkadeks muutnud?

Laialtlevinud düsgeenilise valiku hüpotees seletab nimetatud paradoksi sellega, et vähem nutikatele on omane kiirem elutempo – nad saavad varem suguküpseks, hakkavad nooremalt sigima ja saavad rohkem lapsi.

Selleks, et seda väidet kontrollida, analüüsis Tartu ülikooli loomade füsioloogilise ökoloogia professor Peeter Hõrak koos psühholoogiamagistrandi Markus Valgega Juhan Auli poolt möödunud sajandi keskpaigas kogutud andmeid 1673 eesti tütarlapse kohta. Auli andmebaas võimaldas neil uurida üsna unikaalselt seost tüdrukute sugulise küpsemise kiiruse (rindade ja kaenlaaluse karvastiku arengustaadium) ja koolis aeglaselt edenemise vahel.

Selgus, et 12 protsenti uuritud tüdrukutest olid oma klassi kohta poolteist aastat vanemad kui tüüpilise hariduskäigu puhul võinuks eeldada. Hõrak ja Valge oletasid, et need koolis aeglaselt edenevad tüdrukud on keskmisest madalama vaimse võimekusega ja/või et nende isiksuseomadused ei ole kooli normaalkiirusega läbimiseks sobivad. Kas selliste omadustega kaasneb ka kiirem elutempo?

Erinevalt hüpoteesi ennustustest ei saanud koolis “istuma“ jäänud tüdrukud suguküpseks kiiremini ega sünnitanud edaspidi rohkem lapsi kui normaalse õppeedukusega tüdrukud. Küll aga sünnitasid nad oma esimese lapse keskmiselt aasta võrra nooremana kui tavalise kiirusega kooli läbinud tüdrukud. Kusjuures Tallinna valimis ennustasid varasemat sigimise algust ka üldiselt madalamad koolihinded.

“Tulemus seletub kõige lihtsamini sellega, et koolis aeglaselt edenevad tüdrukud ei astu kõrgkooli, mis teadagi lükkaks edasi laste sündi,” sõnas professor Hõrak.

Ta lisas, et tema ja Valge töö eripära on eelkõige see, et nad said mõõta morfoloogiliste tunnuste ja koolis edenemise seost, kuid laiemas plaanis on düsgeenilise valiku mõõtmiseks hoopis sobilikumad rahvaloenduse andmed.

“Enne Eesti taasiseseisvumist sõltus kõrgkooli pääsemine peamiselt õppeedukusest keskkoolis. Kindlasti on tähelepanuväärne, et meie uuritud naiste sigimisedukust (kõrg)hariduse kaudu rakenduv düsgeeniline valik ei mõjutanud. Selline hariduse ja laste arvu vahelise seose puudumine ei ole üldiselt väga tavaline,” rääkis Hõrak. “Võimalik, et meie poolt uuritud, ajavahemikus 1938–1953 sündinud naised olid millegi poolest erilised. Näiteks 2011. aasta rahvaloendusel saadud ja kogu rahvastikku hõlmavad tulemused näitavad teistsugust pilti – kõrgharidusega naistel oli igas vanuserühmas keskmiselt ligi 0,5 last vähem kui põhiharidusega naistel.“

Kas tead?

Antropoloogiaprofessor Juhan Aul (1897-1994) tegeles eestlase kehaparameetrite mõõtmisega ja rajas füüsilise antropoloogia uurimisrühma, mis on kogunud muu hulgas antropoloogilisi andmed 1678 tüdrukult, kes olid sündinud vahemikus 1938–1953 ja kes olid uurimise hetkel keskmiselt 17 aasta vanused.

Hõrak, P., Valge, M. 2016. Old-for-grade girls reproduce but do not mature early: simply a mechanistic link between educational progress and pace of life? Intelligence 57: 41-47.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: